Töö haarab teadmustöö tegija kergelt kaasa ka õhtusel ajal. Selles peitub aga oht: liiga pikale veninud tööpäev annab tunda unehäirete näol ning see võib luua nõiaringi. Soome Tööterviseamet viis läbi uuringu teadmustöö töötajate tööajast ning selle seostest tööheaoluga. Selleks vaadeldi majandusharidusega töötajate ühenduse Suomen Ekonomien liidu vabatahtlike osalejate ning ühe IT ettevõtte töötajate ajakasutust. Uuring viidi läbi mobiilirakenduse abil, millega koguti osalejatelt infot igapäevasest ajakasutusest kahe nädala jooksul ning sellele lisandus põhjaliku küsitluse täitmine. Tööind – hea või halb? Uuringu juht Annina Ropponen räägib, et teadmustööle on tavapärane töö ja vaba aja vahelise piiri hämardumine. On palju töid, mis ei eelda tööle tulekut teatud kellaaaks või töö on paindlik. Sellel on aga ka negatiivne külg: tööd võidakse teha ilma selge alguse või lõputa. “Enamus teadmustööd tegevatel inimestel on arvamus, et nad peavad tööl olema alati kättesaadavad ning nad püüavad reageerida sõnumitele kiiresti. See puudutab kõiki, aga eriti just juhte.” Mobiilsete vahendite abil liiguvad sõnumid liigagi lihtsalt ja me võime näha, kas inimene on kohal. E-kirjad saab sünkroniseerida telefoniga ning kättesaadavus on muutunud tavapäraseks. Sõnumi vaatamine tundub väikse asjana, aga see võib meid kergelt jälle töösse kaasata. “Tööaja paindlikkusel ühes või teises suunas on ka positiivseid mõjusid. Võimalus mõjutada oma tööd on oluline. See puudutab ka vahetustega tööd, mille puhul erinevate uuringute põhjal tööaja valikuvõimalus tuleb eriti motiveeriva tegurina välja.” Teadmustööle on iseloomulik tööind. Ropponeni arvates tundub nii, et teadmustöötajad teevad pikki tööpäevi seetõttu, et karjäär või töö on motiveeriv ja meeldiv, mitte selleks, et tööandjale muljet avaldada või talle kasulik olla. “Tööind on heaolu seisukohalt positiivne, samuti ka tööpäeva ajal kogetud hea meeleolu ja tunne, et töö on oluline. Aga seal peitub ka oht. Tasub kasvõi aeg-ajalt tööpäeva lõpetades jätta telefon sahtlisse.” Liig on liig Uuring näitas selgelt, et tööpäeva pikkusel on otsene seos töötaja heaoluga, nagu näiteks jaksamisega ning töö ja muu elu kokkusobitamisega. Ka töö nädalavahetustel seostus kõigi heaolu indikaatoritega ja seda ei mõjutanud pere olemasolu, tööpositsioon, ettevõtte suurus või tegevusala. Eriti tugevas seoses oli tööaja pikkus tajutava une kvaliteedi ja energiaga. Kui töötaja hindas, et magas halvasti, siis see avaldus järgmisel päeval pikema tööpäevana. Tõenäoliselt tähendab see seda, et mida halvem on uni, seda vaevalisem on enesetunne järgmisel päeval. Pikem tööaeg aga tõi uuesti kaasa kehvema une kvaliteedi ning nõiaring ongi käes. “Suurimaks probleemiks võib nimetada lahti laskmisest. Kuidas aga lasta lahti tööasjadest, kui need pöörlevad peas veel ka magama minnes? Me vajame teatud määral und ja seda vajadust peab austama. Une puudus ei ole ainult teadmustöötajate probleem, vaid puudutab uuringu kohaselt ka vahetustega töö tegijaid”, ütleb teadlane. Allikas: Telma Veel artikleid: Tööstressi peamised põhjused Selleks, et tööl hästi hakkama saada, ei pea üle pingutama
0 Comments
Ettevõtted peaksid sisse viima hoopis seitsmepäevase töönädala, arvab Worksome’i juht Morten Peterson väljaandes People Management. Neljapäevasest töönädalast on saanud populaarne teema. Selle mõte on, et kui pakkida töönädal nelja päeva sisse, siis on töötajatel suurem paindlikkus ja rohkem vaba aega. Uus-Meremaa ettevõte Perpetual Guardian leidis, et töötajate stress vähenes ja tootlikkus tõusis, kui nad proovisid neljapäevast töönädalat. Vastupidiselt aga haridusvallas töötav start-up Treehouse pöördus tagasi viiepäevasele töönädalale peale seda kui lühem nädal tekitas probleeme tööeetikas. Kindlasti on häid põhjuseid olla vastu neljapäevasele töönädalale – ja mitte ainult seetõttu, et see pole ärile hea. Kuigi neljapäevane töönädal peaks pakkuma suuremat paindlikkust, siis tegelikult pakub see lihtsalt teistsugust struktuuri nädalale. Kui töö oleks nö avatud seitse päeva nädalas, aga töötamiseks ikkagi sama arv või isegi vähem tunde, siis see annaks töötajatele võimaluse valida töötunnid, mis neile ja ettevõttele kõige paremini sobivad kogu nädala jooksul. Vastupidiselt neljapäevasele töönädalale pakub see tõelist paindlikkust. Tavapäraselt tähendab neljapäevane töönädal vaba reedet. See aga ei sobi igaühele. Mis siis, kui sul on lastehoiuga probleeme hoopis kolmapäeval? Või soovid osaleda enesearengu või tervisliku eluviisi kursustel? Neljapäevane töönädal sind ei aita, seitsmepäevane aga võib. Miks paindlikkus üldse on oluline? Paindlikkus on üks kõige atraktiivsemaid boonuseid, mida ettevõte saab töötajatele pakkuda. Deloitte leidis, et 43% milleniumi põlvkonna töötajaid arvab, et jääb praeguse tööandja juurde kaheks aastaks. Suurem paindlikkus aga võib veenda neid jääma praeguse tööandja juurde kolmeks või enamaks aastaks. Randstad’i uuring leidis samuti, et 19% milleniumi põlvkonna töötajaid arvab, et paindlikkus on parim boonus, mida tööandja saab pakkuda. Lubades töötajatel planeerida tööd seitsme päeva raames, saavad ettevõtted pakkuda oma meeskonnaliikmetele ja konsultantidele paindlikkust, mida nad vajavad ja nii suurendada nende õnnelikkust. Mis kasu on ärile? Kõik arutelud töö tuleviku osas peaksid esiplaanile seadma töötajate töö ja eraelu tasakaalu. Aga ka ettevõtetele on seitsmepäevase töönädala juures kasutegureid. Ettevõtted juurutavad paindlikku tööd siis, kui nad näevad, et see on ka neile hea. Suurim kasu on mõjust, mida annavad õnnelikud ja pühendunud töötajad. Warwicki ülikooli uuringu kohaselt on rahulolevad töötajad 12% tootlikumad. Kui hea tiim soovib töötada seitsmepäevase perioodi jooksul, siis see võib võimaldada ka olla ettevõttel rohkem avatud. See omakorda võib kasvatada tulu ning klientide rahulolu. See pakub ka klientidele suuremat paindlikkust, millal nad saavad ettevõtte teenuseid kasutada oma tihedas ajakavas. Töötajate soovi paindlikkuse järgi võib nii ignoreerida kui ka vaadata seda kui võimalust. Tõeline paindlikkus on atraktiivne boonus, mille abil värvata kõige andekamaid töötajaid. See on saanud eriti oluliseks seetõttu, et töötajate värbamisest ja ettevõttes hoidmisest on saanud kulukas pingutus tööandjate jaoks. Seega aitab paindlikkus vaadata kindlamalt tulevikku. Need, kes paindlikkust ei juuruta, riskivad jääda maha. Võimalikud probleemid Seitsmepäevane töönädal tugineb tehnoloogial – eriti nende jaoks, kes töötavad paindlikult kodus. Selline töötamine ei toimi ettevõtete jaoks, kes on tehnofoobsed või ei soovi muutuda. Küsimus ei ole ainult ettevõtetes – seitsmepäevane töönädal vajab ka õiget tiimi. See vajab töökaid töötajaid heade suhtlemisoskustega. Kui te aga kasutate paindlikkust selleks, et leida hea tasemega töötajaid, siis see ei tohiks olla probleemiks. Suurema paindlikkusega ettevõtetel võib tekkida lisakulusid. Näiteks olles kauem avatud, võivad kasvada kulud, isegi kui see on lihtsalt elektrikulu. Ühes Rootsis läbiviidud uuringus katsetati kuuepäevast töönädalat ja leiti, et see on liiga kulukas. Olgugi et seitsmepäevasel töönädalal on suurem potentsiaal pakkuda töötajatele tõelist paindlikkust, ei sobi see igaühele. Enne igasuguste muutuste sisseviimist tööviisidesse, tuleb hästi aru saada, mida töötajad soovivad. Nende probleeme tuleb mõista ning välja selgitada, kuidas neid ületada. Parim lahendus peab sobima nii ettevõttele kui ka töötajatele, aga selle leidmine on võimalik. Veel artikleid: Kas töötajad tahavad kõrgemat palka või tähendusrikkamat tööd? Töö ja pereelu tasakaalu - kas oled piiritleja või kokku sobitaja? Mitmete küsitluste järgi on üle pooled töötajatest esmaspäeviti halvas tujus. Töötervise psühholoog I. Korhonen annab nõu, kuidas vähendada esmaspäeva stressi. “Uue nädala alustamisega võib seonduda natuke ärevust, aga põhimõtteliselt peaks tööle naasmine esmaspäeval olema suhteliselt lihtne. See nõuab aga kolme eeltingimuse täitumist: töö peaks meeldima, meeskonnas asjad sujuma ja taastumine nädalavahetusel peaks olema olnud piisav,” toob ta välja. “Kui on raske puhata, lõõgastuda ning keskenduda ja ei oska lahti lasta tööasjadest, siis on põhjust võtta aega ning analüüsida olukorda täpsemalt.” Sama meelt on ka tööotsingu portaali Duunitori juht T. Grönholm. Ta näeb selget seost esmaspäevase kõrge tööotsimise aktiivsuse ja negatiivse meeleolu vahel. Viis soovitust, kuidas vähendada esmaspäevast stressi: 1. Planeeri järgmist töönädalat Mõnelegi võib olla kasulik pühendada väike hetk järgmise töönädala plaanile, enne kui minna nädalavahetust veetma. Pisut struktureerida, milline nädal on tulemas, et esmaspäevane töö algus õnnestuks sujuvamalt. 2. Tegele vabal ajal meeldivate asjadega Tegele vabadel päevadel selliste asjadega, mis toetavad sinu taastumist, aitavad mitte mõelda tööasjadele ning annavad jõudu uueks nädalaks. Nädalavahetuseks ei tasu aga planeerida liigselt tegevusi, sest ka meeldivad asjad, kui neid on liiga palju, võivad kasvatada tunnet ülekoormusest. 3. Maga piisavalt Enamus inimesi vajab 7-9 tundi und. Unerütm oleks hea pidada regulaarsena ka nädalavahetusel, et hästi magada ka pühapäeva ja esmaspäeva vahelisel ööl ning alustada nädalat virgena. 4. Vajadusel määra tööasjadele oma hetk See, et tööasjad tikuvad nädalavahetusel pähe, on loomulik. Neid aga ei tasu jääda oma peas liiga kauaks ketrama. Vahel võib olla kasulik pühendada näiteks 20 minutit mingil ajal nädalavahetusel, kus endale anda “luba” tööasju mõelda. 5. Mõtle, mis halba tuju tekitab Kui märkad, et halb tuju esmaspäeviti kordub, siis tee endale selgeks, millest on see tingitud. Kas probleemiks on konkreetne tööülesanne või elustiil? Kas magad piisavalt? Kas jõuad nädalavahetusel uueks nädalaks akusid laadida? Kui iga pühapäev möödub stressiga uue nädala ees, siis tasub võtta aega ning otsida, milles on selle põhjused. Refereeritud allikast: Kauppalehti Veel artikleid: Kuidas olla pikaajaliselt rahul oma tööga? Pingeline töö kasvatab psüühikahäirete riski keskeas Mitmetes uuringutes on välja tulnud, et inimeste jaoks on oluline, et nende tööl oleks mõte, laiem tähendus. Paljud inimesed otsivadki seda mõtet, et töö ei oleks pelgalt rahateenimine, aga nende interpreteering on vale. Nad arvavad, et nende töö ei ole tähtis, kui sellel ei ole suurt ja otsest mõju teistele inimestele, näiteks kui nad ei päästa elusid või ei muuda maailma uute innovatsioonidega. Karjääri coach Kathy Caprino kirjutab Forbes’s, et töö olulisus ja tähendus võib võtta mitmeid erinevaid vorme. Kui mõtled, kas sinu töö on oluline, siis need on neli lihtsat viisi mõista, kuidas töö teeb sinu elu sisukaks ja eesmärgistatuks: 1. Minu töö võimaldab mul aidata oma pere Meil ei pea olema suur mõju tuhandetele inimestele, et meie töö oleks oluline. Oma pere eest hoolitsemine, oma laste haridusse ja unistustesse investeerimine, lähedase hädavajalike ravikulude maksmine või perepuhkuse korraldamine, mis loob kauneid mälestusi terveks eluks – kõik need on viisid, millega töö ja sellega teenitud raha loob tähendust sinu ja su pere jaoks. 2. Mu töö võimaldab mul oma andeid kasutada Oma annete ja võimete kasutamine on teine viis hinnata, kui sisukas on su töö. Sinu unikaalne vaatenurk, kogemus ja võimed saavad kasutatud tugevas kombinatsioonis, mis teeb sinust väärtusliku töötaja tööandja ja kolleegide jaoks. Hinda ja kasuta oma annete täielikku potentsiaali. 3. Minu töö toetab midagi suuremat Nagu ütleb laborant, kes analüüsib vereproove, et ta teab, kuidas tema töö lõpuks inimesi aitab. Paljude töötajate rollid on kitsalt määratletud ja keskenduvad ainult ühele ülesandele. Aga igal ülesandel, millele me pühendume, on mõju suuremale eesmärgile. See, et sinu fookus võib olla kitsas, ei tähenda, et sa ei panusta millessegi, mis tõesti muudab midagi olulist maailmas. 4. Mu töö laseb mul olla mina ise Nagu ütleb psühholoog Maria Nemeth: “Me oleme kõige õnnelikumad, kui saame reaalselt olla need, keda teame ennast olevat.” Kui saad olla see, kes sa päriselt oled, rakendada oma unikaalseid andeid ja oskusi, kasutada neid tegevustes, mis on nauditavad ja omal viisil toetada eesmärki või tulemust, millest hoolid, siis ongi su tööl oluline mõte. Ära selles kahtle. Veel artikleid: Kuidas olla pikaajaliselt rahul oma tööga? Millele pöörata tähelepanu, kui teed tööelus pausi? Kui rääkida loovusest, siis selge on kaks asja. Esiteks, see on kõikide “21. sajandi olulisemate oskuste” nimekirjade tipus. Millist oskust on lastel vaja, et tulevikus edukas olla? 250 teadlast 60 institutsioonist ütlevad, et loovust. Kõige soovitavam omadus tippjuhil? IBM-i läbiviidud uuring 1500 juhi seas 60 riigist ütleb taas – loovus. Aga teine aspekt loovuse juures on hoopis murettekitavam – meil ei ole siiani häid teadmisi selle kohta, kuidas inimesi treenida loovamaks. Voo seisundi läbi on võimalik seda probleemi lahendada, aga see nõuab mõningast selgitust. Voogu on defineeritud kui “optimaalselt teadvuse seisundit, kus me tunneme ennast väga hästi ning saavutame parimaid tulemusi.” Voos on meie keskendumisvõime terav ja muu ümbritsev kaob. Tegevus ja teadlikkus on ühel lainel. Me ei mõtle iseendale, aeg kas läheb aeglaselt (tunne, et aeg peatub) või lausa lendab (viis tundi kuluvad kui viis minutit). Ja kogu selle aja jooksul on kõikide töö aspektide tulemused väga kõrged – sealhulgas ka loovus. Hiljutises uuringus Austraalias näidati 40-le uuringus osalejale eriti keerulist mõttetöö ülesannet – sellist, mis vajab lahendamiseks väga loovat lähenemist. Keegi ei lahendanud seda ära. Aga kui voo seisund kutsuti esile kunstlikult, kasutades transkraniaalset magnetstimulatsiooni, leidis 23 osalejat õige vastuse rekordilise kiirusega. Loomulikult vajab sellise ülesande lahendamine ainult ühte tüüpi loovust (probleemi lahendamine) ning sellest ei saa teha üldiseid järeldusi. Teine, laialdasem uuring, mis viidi läbi organisatsiooni Flow Genome Project poolt, tõi välja, et inimesed väga erinevatelt elualadelt – ettevõtjatest kuni teadlaste ja kirjanikeni – vastasid, et nad olid voo seisundis keskmiselt seitse korda loovamad. Kuigi ka selle uuringu tulemused vajavad edasist kinnitust, siis selline statistika on voo uuringutes sarnane (näiteks 10 aastat kestnud McKinsey poolt läbiviidud uuring leidis, et tippjuhid on voo seisundis viis korda tulemuslikumad) ja seda peaks võtma tõsiselt. Veelgi enam, Teresea Amiable Harvardi ülikoolist avastas, et inimesed ei ole loovamad mitte ainult voo seisundis, vaid ka päev hiljem peale seda. See võimaldab eeldada, et voog ei kasvata loovust ainult hetkeks, vaid selle mõju on pikaajalisem. Kokkuvõttes, voo seisund treenib meid loovamaks. Kuidas see seostub neurobioloogiaga? Voog on ajufunktsioonide sügavate muutuste tulemus. Selles seisundis liiguvad ajulained kiiretest beetalainetest, mis on tavalised ärkveloleku teadvusele, aeglasematele alfa- ja teetalainetele. Alfalained on omased näiteks unistamisele, teetalained aga REM-unele või seisundile vahetult enne uinumist, kus ideed kombineeruvad omavahel ootamatutel viisidel. Kuna loovus on alati kombinatsioon uuest informatsioonist ja vanadest mõtetest luues midagi täiesti uut, siis on võime ühelt mõttelt teisele libiseda ja neid üllatavalt kombineerida märkimisväärse positiivse mõjuga loovusele. Lisaks teame, et voo tekkides deaktiveerub ajutiselt prefrontaalne ajukoor, sellega seoses ka see osa ajust, kus on meie sisemine kriitik, kahtluse ja halvustamise hääl. Selle tulemusena oleme me märksa vähem kriitilisemad ja palju julgemad ette kujutama uusi võimalusi ja jagama neid maailmaga. Voo seisundis tabab meid tohutu neurokeemiline purse. Aju eraldab suurtes kogustes dopamiini, endorfiini, norepinefriini, anandamiidi ja serotoniini. Kõik need on heaolutunnet tekitavad ja sooritusvõimet kasvatavad ühendid. Kui kõik eelnev kokku võtta, siis neurokeemilised, -elektrilised ja –anatoomilised muutused aju funktsioonides voo seisundis annavad meile erakordselt suure potentsiaali, kuidas lahendada küsimust inimeste loovuse treenimisest. Me võime õpetada inimesi, kuidas saavutada voo seisundit oma töös ja tegemistes ning neurobioloogia hoolitseb ülejäänu eest. Allikas: Psychology Today Veel artikleid: Kolm üllatavat viisi, et tunda ennast vähem orav-rattas Heaolu mudel - mis see on? Juhtide coach Michael Melcher jagab väljaandes Stanford Insights soovitusi, kuidas üles ehitada pikaajaline edukas ja rahuldustpakkuv karjäär. Michael Melcher’i karjäär on olnud kõike muud kui lineaarne: Ta lõpetas 1986-l aastal Harvard kolledži, teenis riiki ohvitserina, omandas JD ja MBA kraadi Stanfordi ülikoolis, töötas advokaadina ning tegevjuhina ühes start-upi’s, mis tegeles immigratsiooni teemadega. Ta esineb konverentsidel, on kirjutanud raamatu The Creative Lawyer: A Practical Guide to Authentic Professional Satisfaction ning artikleid väljaannetele New York Times, ABA Journal ja Huffington Post. Nüüd aitab ta juhtidel ja tippspetsialistidel juhtida oma karjääri ja on partner ettevõttes Next Step Partners. “Kui ma õppisin Stanfordis, siis oli mul kindel idee, milline mu karjäär võiks olla,” ütleb ta. “Osaliselt see täitus, osaliselt mitte ning mõnda asja ei osanud ma ette näha. 90-te alguses polnud ma oma praegusest tööst kuulnudki. Ja kui oleksingi, siis ma tõenäoliselt ei oleks osanud näha seost selle vahel, mida ma tegin ja mida teen praegu. See kirjeldab, kuidas karjäär muutub, kuidas see areneb ja kui palju on selles ettenägematut.” Melcher jagab soovitusi, kuidas oma karjääri juhtida ja tunda tööst pikaajalist rahulolu. Ole oma karjääri juht Eduka karjääri jaoks on vajalik aeg-ajalt samm tagasi astuda ning vaadata suurt pilti, ütleb Melcher. Ta sõnastab nii: “mõelge laiematele piiridele selles, mida te teete ning tehke seda regulaarselt.” Ta on selle protsessi jaganud neljaks kategooriaks ja igale kategooriale toonud välja küsimused, mida endalt küsida: 1. Väärtused: Mida mulle meeldib teha? Mis toob minus välja parima? 2. Visioon: Kuidas ma tahan areneda? Mida ma tahan luua enda jaoks? 3. Kompetents: Mida mul on anda? Mis väärtus mul on ja kuidas seda aja jooksul kasvatada? Mida ma vajan, et jõuda järgmisele tasemele? 4. Suhted: Kes mind toetavad? Kes on minu inimesed? Kes mind tunnustab ja toetab? Ja kellelt ma saaksin õppida? “Karjäär tähendabki seda, et võtta aega küsimustele vastamiseks ja tegutsemiseks nendes neljas kategoorias,” ütleb Melcher. Ära oota, kuni oled õnnetu Sarnaselt tervishoiule, on oluline teha ennetavaid samme, et vältida karjääriprobleeme hiljem. “Me kipume tööelus midagi tegema ainult siis, kui meil on probleeme,” ütleb ta. Nii võid vooluga kaasa liikuda ja loota, et ainult sinu tööalane kompetents lahendab kõik. Aga see strateegia ei aita alati. Melcher ütleb, et kui ootad, kuni kaotad töö või oled tööl rahulolematu, siis võid küll edasisi samme astuda, aga see ei ole enam siiras, vaid see on juhitud probleemist. “Vahel leiad unistuste töö, aga siis selgub, et unistus ei olnudki nii õige või oli kellegi teise unistus. Kui sul on probleem, siis sa proovid seda lahendada, aga see võib olla liiga keskendunud ühele asjale.” Ta soovitab, et parem on analüüsida erinevaid tegureid oma töös ja töötada nendega järjepidevalt. Tööta 20 minutit iga päev oma eesmärgi nimel “Pidevad jõupingutused toovad tulemust,” ütleb Melcher. “Sa ei pea tegema dramaatilisi muutusi, et edasi liikuda. See, mida teed iga päev, on olulisem kui see, mida teed vahel harva. See on nagu liitintress, kui sa teed pidevaid samme eesmärgi nimel, siis võid kaugele jõuda.” Ta soovitab võtta tegevuse või eesmärgi, jagada see osadeks ning siis töötada iga päev 20 minutit või ka vähem nende teostamiseks. “Ma usun, et meil kõigil on 20 minutit aega. Mul oli 20 minutit täna, kui ma tegelikult ei pidanud vaatama sotsiaalmeediat või lugema New York Times’i. Ma oleksin võinud teha väikse pingutuse millegi nimel.” Kui ajajuhtimise mudeli järgi jagada ülesandeid, siis pikaajalised karjääriarendamise tegevused lähevad lahtrisse “tähtis, aga mitte kiire”. “Väga suurt vahet ei ole, kui sa ei tee midagi täna või isegi sel nädalal, aga lõpuks see muutub probleemiks,” ütleb ta. Iga päev 20 minutit töötada “tähtis, aga mitte kiirete” ülesannetega, vähendab kalduvust asjadega venitada. Juurdlemise asemel tegutse Me õpime katsetades, mitte mõtiskledes, ütleb Melcher. Loogiliselt karjääri peale mõtlemine ei pruugi anda tulemusi. Ta tsiteerib Herminia Ibarra’t London Business School’st: “Ta räägib palju katsetamisest ja ütleb, et see, mida me mõtleme karjääri arengust ja muutustest ei ole õige. Me mõtleme sellest, kui mõtteprotsessist, millele järgneb tegutsemine. Seega sa mõtled ja teed, mõtled ja teed. Aga tegelikult on see hoopis katsetamise protsess. Me ei saa mõeldes leida õigeid vastuseid. Me peame proovima erinevaid asju ning vaatama, mida nendest õpime.” Küsi teistelt, kuidas nad sind näevad Melcher soovitab sõbraga maha istuda, et teha paar karjääri harjutust. Esiteks mõelda vau-kogemusele või ajale, kui olid nii sisse läinud sellesse, mida tegid, et ei märganud aja möödumist. Võib-olla oli see mingi projektiga töötades, triatlonil võisteldes, üritust planeerides, raportit koostades või õpetamise kogemus, “mis ei pruukinud olla nii fantastiline, kui seda tegid, aga andis suurepärase tunde, kui olid selle ära teinud,” nagu ütleb Melcher. Seejärel küsi endalt küsimusi:
Sa võid küsida ka sõbra arvamust. On väga hea kellegagi arutada ning küsida temalt: Mida sa näed minus? Milliseid mustreid märkad? Sageli aitab see näha meie põhiväärtusi. Tee võimaluste tabel Veel üks harjutus, mida Melcher armastab oma klientidele anda, on kaardistada oma erinevad töövõimalused. “Inimesed on sageli ebakindlad oma järgmise sammu osas, see tähendab, et neil võib olla viis või kuus erinevat võimalust, millest igaüks on ligikaudu 15% tõenäosusega ja nii on neid keeruline tõsiselt võtta.” Samuti tundub etteennustatav töö meie jaoks igav ja ebatõenäoline töö põnev – kuigi meil on sageli põhjendusi, miks me ei saa seda viimast teha või miks see ei ole tõsiseltvõetav. Seega on meil selles osas suur spekter erinevaid tundeid. Harjutus, mida saab teha, on kirja panna kõik töövõimalused ja seejärel küsida endalt küsimusi.
Liida punktid ja vaata, kuhu iga töö positsioneerub selles tabelis. Võta omaks, et karjäär ei pea olema lineaarne Igas karjääris on muutusi ja tsükleid, ütleb Melcher. “Pole vahet, kui hästi me karjääri juhime, kui kompetentsed me oleme, me kõik läbime paljusid tsükleid,” ütleb ta. “Neid tsükleid ei pea vältima, vaid mõtlema, mida me saame teha selles tsüklis ja seejärel liikuma edasi.” Kui Melcher oli keskkoolis, siis oli tal võimalus saada parimaks lõpetajaks oma lennus ning ta suutis vaid mõelda sellest, kuidas teisi õpilasi edestada. “Ma mõtlesin, et kui ma saan parimaks lõpetajaks, siis on kõik minu jaoks kindlustatud – ma saan edukaks ja õnnelikuks,” räägib ta. “Mul oli lineaarne mudel karjäärist ja paljud inimesed õhutasid mind sellesse uskuma. Minu tegelik kogemus on aga pigem spageti-tüüpi mudelist. Sa võid astuda kaks sammu edasi, kaks sammu tagasi, minna küljelt, proovida midagi muud. See on tõesem mudel. See ei tähenda, et sa teeksid midagi valesti. See tähendab, et sa liigud edasi ja uurid, mis pakub rahuldust sinu praeguses eluetapis.” Veel artikleid: Neljakümnendates on kasulik oma karjäär üle vaadata 6 märki, et peaksid tegema karjäärimuutuse Kaasaegne tööelu paneb aju tervise proovile, sest hüppame pidevalt ühelt asjalt teisele ning kannatame erinevate segajate tõttu. Soome neuroteadlase Minna Huotilaineni sõnul on ühelt asjalt teisele hüppamine ebatõhus ning kasvatab vigade arvu, aga ennekõike on see suur koormus ajule. On natuke hirmutav kuulda, et inimene, kes on aastaid proovinud teha tööl mitut asja üheaegselt, jätnud pidamata pausid, ei ole saanud vabal ajal piisavalt puhkust, on sellega tekitanud endale olukorra, kus aju enam ei toimi normaalselt. Sellele seisundile on olemas ka nimi: ADT (attention deficit trait). Selle all kannataval inimesel on halb keskendumisvõime ja ta reageerib tavapärasest kergemini erinevatele segajatele, nagu näiteks telefoni teated ja sõnumid. Minna Huotilainen koos oma kolleegi Mona Moisalaga kirjeldavad ADT-d nii, et inimene oleks nagu pidevas häireolukorras, valmis kogu aeg hakkama tulekahju kustutama. Selgita välja, milline on sinu keskendumisvõime Teadlaste sõnul on tänapäeva ühiskond täis selliseid keskendumisvõimetuid inimesi. Veel 1980-tel töötati nii, et kui üks ülesanne oli valmis saadud, siis peatuti hetkeks mõtlema, et mida teha järgmiseks. Enam selliseid peatumise hetki tööpäevades sageli ei ole, vaid aju töötab täiskoormusel kogu aeg. Kogu taastumine jääb vabale ajale ning paljud on siis nii väsinud, et taastumine ei õnnestu. Ei ole ime, et kui nad tunnevad ennast päeval hajameelsena ning tööpäeva järel on täiesti omadega läbi. Julge olla “levist väljas” Aju jaoks oleks hea, kui tööl oleks rohkem hetki, kui hinge tõmmata – istuda kohvitass käes ja lihtsalt mõelda või lobiseda töökaaslastega. Peaks julgema ka olla “levist väljas”, et saaks keskenduda, süveneda ja lõõgastuda. Sellisel ajal sünnivad just parimad ideed. Seetõttu ei pea ennast halvasti tundma, kui teed mõttetööd. Sageli võib lahendus keerulisele tööprobleemile tulla näiteks rattasõidul töölt koju, saunas või metsas jalutades. Kui segajaid ei ole, siis mõte liigub. Neuroteadlase arvates peab töid tegema targemalt. Halvimal juhul võib praegune töökultuur viia juba 30-tes eluaastates haiguspuhkusele või muuta isegi töövõimetuks. Veel suurem hulk on neid, kes töökoormuse tõttu läbipõlevad. Lahendusena uus tööaja “seadus” Huotilainen ja Moisala pakuvad olukorra lahendamiseks uut tööaja “seadust”. See on teatud mõttemäng, kus ööpäev on jagatud neljatunnisteks tsükliteks tavalise kaheksatunnise tööpäeva asemel. Kesksel kohal on see, et ööpäevast teatud aeg on määratud oluliste asjade tegemiseks, mida ei tohi segada, näiteks kell 8.00-12.00. Teadlased nimetavad seda voo etapiks. Aga nagu kõigis teisteski uue tööaja seaduse tsüklites, tähtis ei ole kellaajad, vaid see, et erinevatele asjadele on broneeritud oma aeg. Kõik tööülesanded ei ole inspireerivad, aga need on siiski vaja ära teha, selle jaoks on nn aganate aeg, näiteks kell 12.00-16.00. Kell 16.00-20.00 on empaatia etapp, mille eesmärgiks on teistele andmine. Õhtul on veel oluline pidada rahunemisetappi. Teadlaste sõnul on vaja vähemalt kaks tundi, et saaks keha ja meele rahunemisseisundisse. On lohutav kuulda, et ADT ei ole jääv seisund. Aju rahuneb, kui tal lasta rahuneda. Niimoodi taastub keskendumisvõime: 1. Ole rõõmus, kui märkad olukordi, kus sinu keskendumisvõime on häiritud. See on esimene samm, et olukorda parandada. ADT seisund on siis, kui inimesed rabelevad nii palju, et nad isegi ei märka, et nende keskendumisvõime on häiritud. 2. Peatu mõtlema, mis sind segas ja miks. Mis on need olukorrad, kui töö tegemine on häiritud nii, et see ärritab? Millal segajaks olid sa ise ja millal keegi teine? 3. Õpi magama. Uni on lihtsaim ja tõhusaim viis aju eest hoolitsemiseks. Uni mõjutab peaaegu kõike, sealhulgas ka keskendumist, mälu ja tundeid. 4. Planeerige meeskonnas tegemisi pikemalt ette ning seadke individuaalseid ja ühiseid eesmärke. Mõelge koos, miks te teete oma tööd? Allikas: Oikotie Veel artikleid: Tundub, et koguaeg on kiire? Millest see on tingitud? 5 küsimust aju heaolu kohta On erinevaid perioode elus, millal võid kaaluda pausi tööelust – on see siis pere juurdekasv, reisimine või hoolitsemine eaka lähedase eest. Sellised kogemused on vajalikud ning sageli õpetavad palju meie väärtuste ja prioriteetide kohta. Aga naasmine tööturule võib siiski olla hirmutav. Et see oleks sinu jaoks lihtsam, toome välja järgmised soovitused, kuidas mitte kaotada oma väärtust tööturul ning hoida enesekindlust. #1 Valmista ennast ette tööle naasmiseks Esimene samm, mida ette võtta, puudutab oma prioriteetide üle vaatamist. Mida on sinu kogemus sulle õpetanud selle kohta, mida sa väärtustad? Millist tööd sa tõeliselt sooviksid teha? Võib tekkida kiusatus hakata paaniliselt kandideerima saates välja nii palju CV-sid kui võimalik. Sa saaksid aga säästa palju aega ja energiat, kui oled eelnevatele küsimustele vastanud. Kui siis oled kohtumas potentsiaalse tööandjaga, saad oma huvi töö vastu esitleda suurema kindlusega. Kui oled välja mõelnud, millisele tööle ja valdkonda sa sooviksid naasta, on aeg teha eeltöö. Tee endale selgeks nii sisekeskkond (kui näiteks lähed tagasi endise tööandja juurde) kui ka väliskeskkond (millised tegurid ja turu arengud võiksid ettevõtet mõjutada). Selle info saamine ei pruugi üldse olla keeruline, sageli piisab teatud blogide, sotsiaalmeedia ja uudiskirjade jälgimisest. #2 Võta käsile oma professionaalse arengu analüüs Kui töötad suures organisatsioonis, siis võid jätta oma koolituse ja professionaalse arengu analüüsi personaliosakonna hooleks, aga kui sa oled tööst eemal olnud, siis on oluline, et suudaksid selle ise läbi mõelda. Oma professionaalse arengu analüüsis on oluline arvesse võtta teadmised ja kogemused, mida loodad koguda. Hoolimata sellest, kas sinu paus tööelust oli planeeritud või planeerimata, on see väga õpetlik ning kui neid õppetunde laiendada, siis võivad need olla olulised ka tööle naasmisel. Näiteks pühendada aega ja regulaarselt läbi analüüsida järgmised küsimused, aitab sul määratleda nii professionaalseid kui ka personaalseid õpikogemusi:
#3 Näita milline väärtus on sinu kogemusel Inimesed reeglina mõistavad isiklikku kasu, mis tuleneb tööelu pausist, aga alahindavad professionaalset kasu. Tegelikult oled pausi jooksul arendanud palju oskusi, mis on väärtuslikud ka tööandja jaoks. Kui oled hoolitsenud laste või eaka lähedase eest, siis ei ole kahtlust selles, et oled arendanud stressi ja keeruliste olukordadega toimetulekut, suhtlus- ning probleemilahendamise oskusi. Kui oled reisinud, siis tõenäoliselt oled arendanud arusaamist erinevatest kultuuridest ja laiendanud maailmapilti. Mistahes kogemusega naased tööle värske pilguga. Võid muretseda selle üle, kuidas selgitada auke CV-s. On kaks võimalust selle lahendamiseks. Esiteks võid kasutada funktsionaalse CV vormi kronoloogilise asemel. See aitab sul välja tuua oskused ja kogemused, mida soovid esile tõsta. Teiseks saab karjääripausi välja tuua kui omaette rolli koos infoga, mida selle jooksul saavutasid ja milliseid kogemusi kogusid. #4 Hoia ja kasvata oma võrgustikku On oluline, et jääd mingil määral nähtavaks oma professionaalses võrgustikus ka siis, kui oled ära. Kui naased tööturule, siis võivad need inimesed aidata sul leida töökohti ja võimalusi, mis kunagi ei jõua värbamisportaalidesse. Isegi kui tuled tagasi endisesse töökohta, on kasulik olla kursis muutustega organisatsioonis. Ühenduses olemine ei pea tähendama osalemist üritustel. Hea võimalus on olla aktiivne sotsiaalmeedias, sarnase huviga inimeste foorumites ja gruppides. #5 Kasuta abi, mis on kättesaadav Tänapäeval ei ole paus tööelust enam haruldus, seega kindlasti on keegi, kes saab anda selles kasulikku nõu. Ka karjäärinõustajad saavad aidata sind ette valmistuda järgmiseks etapiks sinu karjääris. Allikas:CIPD Veel artikleid: Kuidas jätkata karjääri peale katastroofilist eksimust? 19 tõhusat viisi motivatsiooni hoidmiseks Juba pikka aega on tuntud muret selle üle, et pingeline töö võib mõjutada psüühikahäirete tekkimise tõenäosust. Kõrged nõudmised ja vähesed võimalused oma töö sisu ning teostamise viise mõjutada võivad viia probleemideni vaimse tervisega. Tööstressi peetakse ka üheks töövõimetuspensionile jäämise põhjuseks. Suurbritannias viidi läbi uuring, milles küsiti 6870ne 45-aastase inimese käest nende töötingimuste ja –pinge kohta ning neid jälgiti järgmise viie aasta jooksul. Neil kontrolliti eelnevat vaimse tervise ajalugu ning teisi võimalike mõjutajaid eluloos. Tulemuste analüüsis selgus, et töö kõrged nõudmised, vähene võimalus mõjutada oma tööd ning suur tööpinge võimaldavad olulisel määral ette ennustada tulevast psüühikahäirete riski. Nende näitajate puhul tõenäosus haigestuda oli ligi kaks korda suurem. Teadlased leidsid ka, et iga seitsmenda uutest psüühikahäirete juhtumitest oleks võinud ära hoida vaid tööpinge vähendamisega. Teadlased järeldasid, et pingeline töö kasvatab psüühikahäirete riski keskeas ja soovitavad, et tööga seotud riskifaktorite vähendamine võiks olla oluliseks vahendiks psüühikahäirete ennetustöös. Uuring avaldati väljaandes Lancet-Psychiatry. Veel artikleid: Harjutused vaimse tervise hoidmiseks tööl 5 lihtsat, aga tõhusat sammu oma vaimse heaolu parandamiseks Kui töölt koondatakse või unistuste töö valmistab pettumuse, on aeg luua uus karjääriplaan6/18/2018 Karjääriga seotud unistuste karile jooksmine võib paljude jaoks olla väga keeruline. Kuidas leida tööelule uus suund? Unistuste töö ees ukse sulgumine võib olla kõva tagasilöök. Kurbus, masendus ja soov endasse tõmbuda on sellisel puhul loomulikud reaktsioonid. Kõigil meil on elus perioode, kus seisame suurte muutuste ees. Helsinki ülikooli psühhiaatria professor Tiina Paunio meelest on oluline küsimus, kas see muutus toimub sisemisest soovist või välisest survest lähtudes. Viimaseks võib olla näiteks töölt koondamine. “Välisest survest tulenev ootamatu muutus nõuab enam kohanemist. Õnnestunud muutuse läbiviimiseks on aga alati ka motivatsiooni vaja.” Igaüks töötab muutust läbi omas tempos. Leinatöö kulgu mõjutavad Paunio sõnutsi näiteks isiksuse küpsus ja siirus, see tähendab võimet koostööks. Oluline tähtsus on psühholoogilisel paindlikkusel ja vastupidavusel. “See tähendab, kui palju ollakse valmis muutma mõtlemist ja eesmärke, ilma et muutuks inimesena. Paindumatu või isiksuseomadustelt suurt turvalisust vajav inimene jookseb kergesti kinni ja ei näe teisi võimalusi.” Uute olukordadega kohanemist mõjutab seegi, milliste muutustega oleme varasemalt edukalt toime tulnud ja kas usume, et asjad võivad minna hästi. Kui elus koguneb stressitegureid, nagu näiteks haigus või majanduslikud raskused, siis inimese paindlikkus väheneb. Sellises olukorras on keeruline näha, mis on mille tagajärg ning kuidas asjade kulgu saaks ise mõjutada. “Selliseks analüüsiks vajab inimene reeglina kuulajat, kas kedagi lähedast või professionaali. On hea saada oma mõtetele peegeldust, kuigi lõppotsuse teeme ise,” ütleb Paunio. Ühiskonnas toimuvad Paunio arvates suured muutused. Traditsioonilised ametid muutuvad ja oma põhioskustele lisaks on vaja pidevalt kaasajastada teisi, näiteks digitaalseid oskusi. “Töö tähendus indiviidi määratleva tegurina on vähenemas. Nüüd rõhutatakse töömaailmas paindlikkust ja oma oskuste pideva arendamise olulisust.” Paunio näeb seda võimalusena. Inimene võib varasemast paremini ennast teostada, kui vaid leiab selleks tee. “Oma isiksust on keeruline muuta ja seda ei peagi tegema. Oma oskusi on aga võimalik teadlikult arendada ning aeg-ajalt võib julgelt astuda ebamugavustsooni.” Paunio arvates oma raamidest välja murdmine on varasemast lihtsam. Võib järgida teiste eeskuju. Paljude ametite piirid on hägustunud, näiteks toimetajatest on meedia arengu tulemusena saanud pressiesindajad ja sisuloojad. Alati ei ole täitunud unistused sellised, nagu inimene on ette kujutanud. Peamine põhjus töökohast lahkumiseks on, et see ei sobi inimese väärtusmaailmaga. “Püsimine valena tunduval tööl võib viia küünilisuseni,” ütleb Leena Ståhlberg. Ta on kirjutanud raamatu “Omanäoline elu” koos Marjaana Herleviga, mis ilmus 2017 aasta alguses. Mõlemad autorid on kasvatusteaduste magistrid ja motivatsiooni coachid. Kui nägemus unistuste ametist puruneb, siis soovitavad nad probleemi osadeks tükeldada ja oma motivatsiooni analüüsida. Näiteks paljude unistuste töö on arsti amet. Kui see aga siiski näiteks nõrkade reaalainete tulemuste tõttu ei osutu reaalseks, siis võib mõelda, kas põhiline selle juures on soov aidata, huvi anatoomia vastu või tasu ja staatus. “Kui unistuste tuum selgineb, võib olla, et inimest hakkab huvitama bioloogia või meditsiiniõe töö. Paljudel võib olla tugev ettekujutus, aga vähe tegelikke teadmisi. Harva teostuvad tööle omistatud soovid ainult ühes töökohas,” ütleb Ståhlberg. Tänulikkus olnu eest ei tule just esimesena meelde siis, kui enesetunne tööst on nii ebameeldiv, et töölt lahkumine tundub ainsa võimaliku valikuna. Herlev aga ütleb, et see on oluline oskus. “On hea tunnustada koolitust, oskusi ja saadud kogemusi. Sa ei lähe liikvele nullist, kuigi see võib nii tunduda.” Ståhlbergi sõnul on ka see positiivne, kui avastad, mida sa ei soovi teha. On parem ära proovida kui pidevalt ihaldada huvitavana tunduvat tööd. Suuri unistusi ei tasu vähendada, aga elus tasub omada ka tagavaraplaani. Sageli võib realism ja õige informatsioon jääda visioonidest ja unistuste tööst rääkimise varju. “Oma elu ei ela teiste näivalt heade elude kopeerimisega.” Professor Tiina Paunio sõnul on illusioone just selliste ametitega seoses, millest väljapoole paistab vaid edu sära. Ta soovitab meeles pidada, et ka neil aladel on nõudmisi ja raskusi, edu ei kuku niisama sülle. “Meil on palju mõtteid sellest, milline töö peaks olema. Inimene aga kujundab töö endale sobivaks. Igas töös võib olla elu rikastavaid elemente.” Allikas: lühendatult Helsingin Sanomat Veel artikleid: Halb töö võib tervisele negatiivsemalt mõjuda kui töötus Töö kujundamine aitab teha tööd enda moodi |