Kui rääkida loovusest, siis selge on kaks asja. Esiteks, see on kõikide “21. sajandi olulisemate oskuste” nimekirjade tipus. Millist oskust on lastel vaja, et tulevikus edukas olla? 250 teadlast 60 institutsioonist ütlevad, et loovust. Kõige soovitavam omadus tippjuhil? IBM-i läbiviidud uuring 1500 juhi seas 60 riigist ütleb taas – loovus. Aga teine aspekt loovuse juures on hoopis murettekitavam – meil ei ole siiani häid teadmisi selle kohta, kuidas inimesi treenida loovamaks. Voo seisundi läbi on võimalik seda probleemi lahendada, aga see nõuab mõningast selgitust. Voogu on defineeritud kui “optimaalselt teadvuse seisundit, kus me tunneme ennast väga hästi ning saavutame parimaid tulemusi.” Voos on meie keskendumisvõime terav ja muu ümbritsev kaob. Tegevus ja teadlikkus on ühel lainel. Me ei mõtle iseendale, aeg kas läheb aeglaselt (tunne, et aeg peatub) või lausa lendab (viis tundi kuluvad kui viis minutit). Ja kogu selle aja jooksul on kõikide töö aspektide tulemused väga kõrged – sealhulgas ka loovus. Hiljutises uuringus Austraalias näidati 40-le uuringus osalejale eriti keerulist mõttetöö ülesannet – sellist, mis vajab lahendamiseks väga loovat lähenemist. Keegi ei lahendanud seda ära. Aga kui voo seisund kutsuti esile kunstlikult, kasutades transkraniaalset magnetstimulatsiooni, leidis 23 osalejat õige vastuse rekordilise kiirusega. Loomulikult vajab sellise ülesande lahendamine ainult ühte tüüpi loovust (probleemi lahendamine) ning sellest ei saa teha üldiseid järeldusi. Teine, laialdasem uuring, mis viidi läbi organisatsiooni Flow Genome Project poolt, tõi välja, et inimesed väga erinevatelt elualadelt – ettevõtjatest kuni teadlaste ja kirjanikeni – vastasid, et nad olid voo seisundis keskmiselt seitse korda loovamad. Kuigi ka selle uuringu tulemused vajavad edasist kinnitust, siis selline statistika on voo uuringutes sarnane (näiteks 10 aastat kestnud McKinsey poolt läbiviidud uuring leidis, et tippjuhid on voo seisundis viis korda tulemuslikumad) ja seda peaks võtma tõsiselt. Veelgi enam, Teresea Amiable Harvardi ülikoolist avastas, et inimesed ei ole loovamad mitte ainult voo seisundis, vaid ka päev hiljem peale seda. See võimaldab eeldada, et voog ei kasvata loovust ainult hetkeks, vaid selle mõju on pikaajalisem. Kokkuvõttes, voo seisund treenib meid loovamaks. Kuidas see seostub neurobioloogiaga? Voog on ajufunktsioonide sügavate muutuste tulemus. Selles seisundis liiguvad ajulained kiiretest beetalainetest, mis on tavalised ärkveloleku teadvusele, aeglasematele alfa- ja teetalainetele. Alfalained on omased näiteks unistamisele, teetalained aga REM-unele või seisundile vahetult enne uinumist, kus ideed kombineeruvad omavahel ootamatutel viisidel. Kuna loovus on alati kombinatsioon uuest informatsioonist ja vanadest mõtetest luues midagi täiesti uut, siis on võime ühelt mõttelt teisele libiseda ja neid üllatavalt kombineerida märkimisväärse positiivse mõjuga loovusele. Lisaks teame, et voo tekkides deaktiveerub ajutiselt prefrontaalne ajukoor, sellega seoses ka see osa ajust, kus on meie sisemine kriitik, kahtluse ja halvustamise hääl. Selle tulemusena oleme me märksa vähem kriitilisemad ja palju julgemad ette kujutama uusi võimalusi ja jagama neid maailmaga. Voo seisundis tabab meid tohutu neurokeemiline purse. Aju eraldab suurtes kogustes dopamiini, endorfiini, norepinefriini, anandamiidi ja serotoniini. Kõik need on heaolutunnet tekitavad ja sooritusvõimet kasvatavad ühendid. Kui kõik eelnev kokku võtta, siis neurokeemilised, -elektrilised ja –anatoomilised muutused aju funktsioonides voo seisundis annavad meile erakordselt suure potentsiaali, kuidas lahendada küsimust inimeste loovuse treenimisest. Me võime õpetada inimesi, kuidas saavutada voo seisundit oma töös ja tegemistes ning neurobioloogia hoolitseb ülejäänu eest. Allikas: Psychology Today Veel artikleid: Kolm üllatavat viisi, et tunda ennast vähem orav-rattas Heaolu mudel - mis see on?
0 Comments
Leave a Reply. |