Oluline ei ole tööaeg, vaid töömaht

Kas tunned, et sul pole piisavalt aega, et hästi töötada ja olla hea vanem ja partner oma lastele ning kaasale ja hoolitseda ka enda vajaduste eest?
 
Sotsioloogid on olnud väga põnevil loomulikul viisil tekkinud eksperimendi osas, mis toimus Lõuna-Koreas. 2004 aastal hakkas Lõuna-Kore valitsus nõudma, et ettevõtted lühendaksid töönädala kuuelt päevalt viiele. Teadlastel on olnud üle kümne aasta võimalik uurida andmeid, kuidas on see muutus mõjutanud inimeste rahulolu tööga ja mis veelgi olulisem – oma eluga.
 
On olemas uuringuid, mis näitavad selgelt, et pikad tööpäevad on seoses töö ja eraelu konfliktiga ja teiste negatiivsete tagajärgedega, aga me ei tea, kas pikad tööpäeva on rahulolematuse põhjuseks või rahulolematud inimesed töötavad ebaproportsionaalselt palju just nende ettevõtete heaks, kus see on normiks.
 
Kui töötaksin ühe päeva vähem nädalas, siis usun, et ma oleksin märksa rahulolevam oma tööga ja eluga üldiselt. Nii mõtleb ilmselt iga ületöötanud lapsevanem.
 
Seda üllatavam olid kümneaastase uuringu tulemused, mis näitasid, et tööaja reformil ei olnud positiivset mõju töötajate heaolule. Kümme aastat, üks tööpäev nädalas vähem ja inimesed ei ole rahulolevamad oma töö ja eluga üldiselt?
 
Hoolimata eelnevatest uuringutulemustest, mis näitavad korrelatsiooni ületöö ja õnnelikkuse vahel, ei leidnud teadlased sellel juhul, et töötundide vähendamine oleks inimeste õnnelikkusele positiivselt mõjunud.
 
Teadlaste hinnangul oli põhjuseks see, et kui tööandjad lühendasid tööaega, ei vähendanud nad töö hulka. Töönädal lühenes keskmiselt tegelikult neli tundi, mitte kaheksa, nagu idee oli. See tähendas, et töötajatel oli vähem tunde, et ära teha oma töö – nad kas tegid tööd tõhusamalt vähemate, aga pikemate tööpäevadega või töötasid sama aja, mis aga arvesse ei läinud.
 
Ületöötanud inimesed vajavad vähem tööd, mitte vähem aega sama hulga töö ära tegemiseks.
 
See ei tähenda, et tööaega ei peaks reguleerima. Kui me ei saa kõikide kohustustega piisavalt hästi hakkama, siis see ei ole tingimata meie individuaalne probleem – me ei ole endale liiga palju ülesandeid võtnud. Meie kollektiivne väsimus on sotsiaalne nähtus. Selle juured on viisis, kuidas meie ühiskond ja majandus on üles ehitatud.
 
Meil ei ole piisavalt sotsiaalset ja süsteemset toetust, mida vajame, et realiseerida oma potentsiaali ja jagada oma andeid maailmaga, ütleb Katrina Alcorn, raamatu Maxed Out autor.
 
Samas ei saa me jääda ootama oma õnne, kuniks muutuvad institutsioonid, töökohad või ühiskondlikud ootused – selle tagajärjeks on ainult pettumus ja ohvritunne.
 
Lisalugemist sellest, kuidas kasvatada oma heaolu.
 

 
Allikas: lühendatult Greater Good Magazine

Kuidas vähendada koormust kontoritöös?