Tänapäeva tööelu on endaga kaasa toonud palju positiivset – töö on palju turvalisem ja kergem kui vanasti, üha suurem on töötajate vabadus valida töö kohta ja -aega ning ühiskonnas väärtustatakse vastutustundlikke tööandjaid.
Ometi kirjeldavad paljud töötajad, et õhtuks on mõte nagu kinni jooksnud, aga tunnet, nagu oleks midagi märkimisväärset korda saatnud, ei olegi. Uuringud näitavad, et kontoritöötajad kogevad pikaajalist väsimust ja energiapuudust enam kui teised töötajad. Peaks ju olema mugav ja kerge töö võrreldes näiteks ehitaja või teenindaja omaga, aga ometigi väsib sellest rohkemgi ning sageli napib ka töörõõmu. Tänapäeva töös on mitmeid tegureid, mis mõjuvad meile vaimselt koormavalt, aga me ei oska neid veel märgata ega juhtida. Inimese aju ei ole kümnete tuhandete aastate jooksul märkimisväärselt muutunud, küll aga on meie töö täiesti teistsugune. Kui füüsilise töö puhul me teame, et tööd, milleks on tarvis kolme kätt, ei saa teha üks inimene, siis ajutööga on see piir ebamäärane. Vähesed kontoritöötajad saavad keskenduda ühele asjale korraga, tunnevad, et katkestused ja häirimised on kontrolli all ning õhtuks on palju korda saadetud. Uuringud näitavad, et lausa kolmandik tööajast võib kuluda pelgalt katkestustest taastumise peale. Katkestused on olukorrad, kus keegi meilt midagi küsib, saame mingi sõnumi või teate või siis tuleb endal meelde asju, mis ei ole parasjagu pooleli oleva tööga seotud. Nii aga kasvab tunnetatav töökoormus ning võib jääda töös ajahätta. CV-Online’i poolt hiljuti teostatud uuring näitas, et natuke alla kolmandiku küsitletutest tegi ületunde ühel kuni kahel päeval ja veerand tegi neid kolmel kuni viiel päeval nädalas. Kui siia juurde tuua veel vaimse tervise probleemide sagenemine, siis on selge, miks on tarvis pöörata tähelepanu kognitiivsele ergonoomiale. Töös tuleb arvesse võtta inimese võimeid ning piirangud ning sellega kognitiivse ergonoomia parandamisel tehaksegi. Mida rohkem tuleb oma töös teha koostööd teistega, seda rohkem on tegureid, mis töötegemise sujuvust rikuvad ning tööks vajaminevat aega pikendavad. Sageli on organisatsiooni töökultuur reaktiivne – kuidas tööd tehakse ning infot juhitakse on ebasüsteemne ning inimesed lihtsalt reageerivad välistele teguritele. Sellises keskkonnas on ka töötajal endal raskem juhtida oma töös tekkinud häirijaid ja katkestusi. Soomes viidi 2017-2019 aastal tööterviseameti poolt läbi mahukas teadmustöö uuring, milles osales üle 2000 töötaja 36-st meeskonnast. Uuring näitas muuhulgas ka seda, et nendes meeskondades, kus koormus oli suur ning kognitiivne ergonoomia madal, tulid meeskonnad märksa vähem kaasa ka tegevustega, mis oleksid seda olukorda parandanud – inimesed olid lihtsalt nii väsinud ning ei jaksanud muutustega kaasa minna. Seda on juhtidel väga oluline silmas pidada, et probleemide ilmnemisel tegutseda koheselt selle nimel, et olukorda parandada, sest vastasel korral võivad inimesed väsida nii suurel määral, et igasugune muutus - ka paremuse suunas - on nende jaoks liiga koormav. Väsinud inimesed ei ole loovad, empaatilised ega suuda edukalt lahendada probleeme. Sellise meeskonnaga on edu saavutamine praktiliselt võimatu. Mida organisatsioonis ära teha, et vähendada töötajate kognitiivset koormust? 1. Kõigepealt tuleb teema olulisust teadvustada, sest enamus meist ei oska märgata probleeme, vaid süüdistame ajapuuduses vaid iseenda madalat suutlikkust. Tegelikult on inimese vaimse töö võimel samamoodi teatud piirangud nagu ka füüsilise töö puhul ning seda tuleb arvesse võtta. 2. Meeskondadega võiks analüüsida koormustegureid, selleks on abiks näiteks tööaja analüüs või lihtne küsitlus kognitiivsete koormustegurite kohta. 3. Kognitiivset ergonoomiat tuleb parandada kahes suunas: inimene ise peab oskama teha teadlikke valikuid oma töö tegemise osas ning meeskonnaga tuleb teha kokkulepped, mis aitaksid vähendada töö katkestamisi, häirimisi ning piirata infoliiasust. Tööheaolu.ee saab aidata teid pakkudes teadmisi koolitusel: “Tänapäeva tööelu, tehnostress ja kognitiivne ergonoomia - kuidas töötada ennast ja meeskonda säästvalt?"
0 Comments
Leave a Reply. |