Mis on petja nähtus ja kuidas sellega toime tulla?

Kas oled kunagi tundud halvavat hirmu kui oled saanud väljateenitud ametikõrgenduse või süütunnet peale palgatõusu? Kui jah, siis ilmselt oled tuttav nähtusega, mida kutsutakse petja sündroomiks.
 
“Selle olemus seisneb tundes, et oled võlts või petlik hoolimata kõigest, mis tõendab vastupidist,” ütleb akadeemik ning Braver Smarter Stronger asutaja Dr. Terri Simpkin, kes on teemat uurinud aastaid.
 
“See ei tähenda, et inimesed otsiksid positiivseid hinnanguid või komplimente. See on siiras tunne oma puudulikkusest hoolimata faktist, et sul on märkimisväärseid saavutusi.”
 
Petja nähtus ei ole ainult indiviidide kahetsusväärne reaalsus, vaid see kahjustab terveid organisatsioone.  Just see võib olla nähtamatu põhjus, miks plaanid ebaõnnestuvad või tulemused on ebapiisavad. Teisisõnu on petja nähtus äriküsimus ja seda saab ületada.
 
Ärge kutsuge seda sündroomiks
 
“Ma olen olnud ettevaatlik ja kasutanud sõna “nähtus”, mitte terminit, mis näitaks, et tegemist on millegi ravimatu või muutumatu isiksuseomadusega. See pole sündroom, see on nähtus, mis on olukorrast tingitud,” selgitab Simpkin.
 
Stereotüüp, mis võib meil sellega seostuda, on usinast töötajast, kes on aga häbelik ja hoiab alati tagaplaanile, sest selline on tema psühholoogia. See pole aga õige. Keegi, kes tunneb, et on petja tööl, võib tunda ennast väga enesekindlana kodus või mõnes teises organisatsioonis.
 
Ja kuigi igaüks võib tunda ennast petjana hoolimata soost, rahvusest, seksuaalsusest või muust eristuvast tegurist, siis see ei tähenda, et me kõik tunneksime seda ühtemoodi.
 
“Petjad” on erinevad
 
Esimene uuring sellest nähtusest, mis viidi läbi Dr. Pauline R. Clance’i and Dr. Suzanne A. Imes’i poolt ja avaldati 1978, keskendus kõrgete saavutustega naistele. Simpkin ütleb, et see võib olla põhjuseks, miks me kipume seda nähtust seostama naistega.
 
“Seda alles uuritakse, kuidas see mõjutab mehi ja naisi ja kas see mõjutab neid erinevalt. Mina olen leidnud, et nii naised kui mehed kogevad seda,” ütleb Simpkin.
 
Simpkini töö on näidanud, et naised kogevad seda meestest erinevalt, mis ei tähenda, et sagedamini või rohkem. Ja neil on mitmeid sotsiaalseid ja töökohast tingitud tegureid, mis kogemust muudavad.
 
“Kui võtta tunne, et ma ei ole piisavalt hea ning keegi võib mulle iga hetk õlale patsutada ja öelda, et “sa ei vääri siin töötamist” – ning kui naised nii tunnevad ja näevad ka naiste vähesust tippjuhtkondades ning palgalõhet, siis see kinnitab seda tunnet.”
 
“Inimesed, kes kogevad petja nähtust teevad oma loo enda jaoks tõeseks. Nad leiavad tõestusi ja vaatavad neid sellest nurgast, mis läheb kokku nende pildiga maailmast. Sest kõige vähem soovib nn petja eksida ning et teised vigu märkaksid,” ütleb Simpkin.
 
Miski ei süvenda tunnet, et oled petja, kui teistest erinev olemine. Simpkini uuringus on olnud väga levinud, et naised räägivad, et nende negatiivne tunne iseendast on saanud kinnitust nende suhteliselt unikaalsest positsioonist.
 
Petja nähtuse väljajuurimine organisatsioonis
 
Petja nähtusega tuleb tegeleda nii individuaalselt kui ka laiemalt. Organisatsioonis tuleb likvideerida tõendus selle kohta, et osad grupid on vähem väärtustatud kui teised.
 
“On vaja palkade läbipaistvust, teistsugust lähenemist tulemusjuhtimisele ning motivatsioonipakette, et väärtustada inimesi töökohas võrdselt,” ütleb Simpkin.
 
“Inimesed, kes kogevad petja tunnet ei too ennast esiplaanile, sest see muudab nad nähtavaks. On olemas äärmiselt palju talente, kes on alakasutatud seetõttu, et nad tunnevad hirmu oma ebakompetentsuse paljastamise ees.”
 
Organisatsiooni tasandil petja nähtusega tegelemiseks tuleks:
 

• Elimineerida palgaerinevused erinevate gruppide vahel
• Arendada mitmekesisust tippjuhtkonnas
• Planeerida töötajate arengut nii, et see ei põhineks ainult individuaalsel ambitsioonil
• Juurutada tõenduspõhine karjääriarengu süsteem, mis leiab üles parimad kandidaadid
• Läbi mõelda tulemuste juhtimine, kindlustada, et see on tõenduspõhine (vt. allpool) .

 
Kuidas ära tunda petja nähtust?
 
Inimesed, kes kannatavad petja nähtuse all, peavad edu laiemaks saavutuseks ja ebaedu enda põhjustatuks. Seetõttu võib olla kasulik õpetada juhte sellele tähelepanu pöörama tulemusvestlustel. Peamiseks indikaatoriks on kiituse mittevastuvõtmine. See võib väljenduda mitmel moel, ütleb Simpkin.
 
1. Nad suunavad komplimendi nende saavutuste üle teistele inimestele, näiteks oma meeskonnale.
 
2. Nad väljendavad, et nende edu oli õnn või juhus. Tüüpiline fraas: “Ma olin õigel ajal õiges kohas.”
 
3. Nad ei tee üldse välja positiivsest tunnustusest. Näiteks ütleb tihedas värbamiskonkurentsis väljavalitu, et “Ma olin ilmselt parim halbade kandidaatide seas.”
 
Vahel on tagasihoidlikkus normaalne ja viisakas, aga selline keelekasutus on pidev ja ühesugune.
 
“Kui kuuled sellist juttu mitte enam üks või kaks korda, siis võid hakata mõtlema, et see inimene ilmselt ei suuda tunnista omaenda edu.”
 
Teine komponent on kehakeel. Inimesed, kes kogevad petja tunnet, on Simpkinile rääkinud, et nad lähevad pingesse, kui nad mõtlevad tunnustuse peale. Nad panevad käed rinnale, kui neist hästi räägitakse, nagu tahaksid nad füüsiliselt ennast komplimendi eest kaitsta. Ja nad noogutavad avatult kaasa, kui keegi toob välja nende puudusi või vigu.
 
 
Petja nähtusega tegelemine individuaalsel tasandil
 
On kiusatus sellistele inimestele öelda, et “saa üle”. Selline suhtumine on aga mitte ainult ebarealistlik, vaid ka kahjulik. Mida siis teha inimesega, kellel oled märganud petja nähtust?
 
Simpkin toob välja kõigepealt selle, mida vältida:
 

• Ära pane neile diagnoosi. See ei ole sündroom, meditsiiniline või psühhiaatriline seisund. See on olukorrast sõltuv nähtus.

 

• Inimene, kes tunneb ennast petjana peaks austama inimest, kes annab tema tööle tagasisidet (tavaliselt otsene juht). Kui ta ei usalda tema tagasisidet, siis muudab ta iga tunnustuse valeks.

 

• Samuti peaks otsene juht omama selget arusaamist töötaja kohustustest. Kui tal ei ole ülevaadet töötaja tööst, siis viimane ei usalda tema hinnangut.

 
Ja neid asju peaksid tegema:
 

• Istuge maha tööd ülevaatavaks vestluseks ning rääkige emotsioonideta faktidest inimese töötulemustes. Paku välist kinnitust heale tööle, millest ei saa mööda vaadata.

 

• Üks halvimaid asju, mida juht saab teha, on öelda: “sa oled alati hea” või “see projekt tuleb sul suurepäraselt välja, nagu alati.” See seab ootused kõrgele, et inimene peab alati suurepärane olema ning see päästab valla hirmu saada avastatud kui petja.

 

• Samuti oleks abiks see, kui inimesed teaksid, et petja nähtus on väga levinud. Teadmine, et sa ei ole ainus, ei ole mitte ainult vabastav, vaid ka tõendab seda, et sa ei ole üldse petja.

 
Kuigi võib tunduda, et ühe nähtuse vähendamiseks tuleb organisatsioonis teha palju tööd, siis tegelikult on eelpooltoodu iga töötaja jaoks kasulik. Ja kas me kõik ei tunne ennast vahel ebapädevana?



Allikas: refereeritud väljaandest HRMonline

Veel artikleid:
Kuidas üle saada professionaalsest traumast?
​Psühholoogide üllatav soovitus inimestele, kellel ei ole motivatsiooni