Karisma aitab tööl saavutada enamat

People Management Daily intervjueeris psühhoterapeut Richard Reid’i, et paremini mõista, mis on karisma ning kas seda saab ka arendada.
 
Karisma on raskesti määratletav, peaaegu defineerimatu omadus, mis paljude meelest muudab tugeva sooritaja suurepäraseks liidriks. Küll on aga eksiarvamus see, et karisma on kaasasündinud omadus.
 
On kolm omadust, mis karismaatilistel inimestel on, ütleb Reid – energia, kohalolek ja soojus. Kui mõelda Richard Bransoni, Dalai Laama või Nigel Farage peale, siis on nad kõik väga erinevad, aga isikupäraselt karismaatilised. On vaja piisavalt enesekindlust, et rahvahulgast silma paista.
 
Kas karisma sõltubki eelkõige enesekindlusest?
 
Mitte täielikult. “Suure osa karismast moodustab suhtlemine”, ütleb Reid. “Sama oluline on tekitada inimestes meiega suheldes turvatunnet – inimestel on sisemine vajadus ennast turvaliselt tunda.” See tähendab suhtlemist ja käitumist viisil, mis annab teistele kindlustunde, et me ei tee neile midagi halba ning nad võivad meid usaldada. Töö kontekstis saab näiteks kindel olla, et töötaja juhib eelarvet hoolikalt, hoiab ettevõtte mainet või leiab ning arendab uusi kliendisuhteid.
 
Kuidas on võimalik oma karismat kasvatada?
 
Kuigi siin ei ole ühte ja ainsat lahendust, võib siiski öelda, et usalduse loomine teiste inimestega on võti. Olla hetkes kohal, kuulata aktiivselt ning anda kellelegi oma täielik tähelepanu loob usaldust ning omab märgatavat mõju. Avatud kehakeel ja silmside näitavad, et inimene on kontaktis ja pühendunud sinule.
 
“Jällegi on küsimus turvalisuses. Kui me oleme kellegagi suheldes täielikult kohal, siis nad tunnetavad, et me oleme neist huvitatud”, selgitab Reid. Bill Clinton, üks viimase aja karismaatilisemaid poliitikuid, on tuntud oma võime poolest panna iga inimene, kellega ta kohtub, tundma, et neil on tema jagamatu tähelepanu. Kontrastiks võite mõelda, kuidas te ennast viimati tundsite, kui rääkisite kellegagi, kes kontrollis oma telefoni keset vestlust. Sellised pisiasjad panevad kas teadlikult või alateadlikult inimesi tundma, et “see inimene ei ole minust huvitatud ja minu vajadused ei lähe talle korda”.  Seda just turvalisus tähendabki – et minu vajadused ja huvid läheksid teisele korda.
 
Meie mõtteviis on samuti oluline, sest see, mida mõtleme, väljendub meie tegudes. Näiteks, kui me mõtleme sellest, kuidas presentatsioon, mida peame tegema, läheb halvasti, siis meie aju primaarsed osad võtavad seda otseselt ning me toimimegi nii, nagu see oleks tegelikult juhtunud - me läheme pingesse ning ärevus kasvab. Kui mõtleme negatiivseid mõtteid, siis see paistab välja ning inimesed tunnetavad selle ära. Nad tunnevad ennast mingil tasandil ebaturvaliselt ning ei võta presentatsiooni soojalt vastu. Enda arendamine rahu säilitamises näiteks läbi kohaloleku (mindfulness) praktikate, valmistab meid emotsionaalselt ja füüsiliselt ette pingelisteks olukordadeks, soovitab Reid.
 
Millised strateegiad veel võiksid töötada?
 
Kui me olene närvis, siis me hakkame kiirustama ja ei hinga piisavalt. See on osaliselt seetõttu, et mõtleme alateadlikult, et me ei ole piisavalt olulised, et teiste inimeste aega kulutada. Ja kui me püüame rääkida lugu, nalja või visiooni, siis me läheme sellest kiiruga üle ning see ei lase saavutada jutu maksimaalset mõju. Reid soovitab kasutada pause: “Kui sa ütled midagi ja võtad pausi, siis see võimaldab rõhutada olulisi lõike selles, mida sa ütled ning samuti inimesi oma jutuga kaasa haarata”.
 
Mis on karisma arendamise kasutegurid?
 
“See on klišee, aga inimesed ostavad inimestelt”, ütleb Reid. Olla suuteline kontakti looma, mõistma, mida teine vajab ning piisavalt usaldust tekitama, et nõuandeid anda, on väga väärtuslik oskus. Ärge ajage karismat segi sarmiga, hoiatab Reid. Neis on mõned kattuvused, aga sarm aitab saada, mida tahad mingis kindlas olukorras, karisma aga ehitab pikajalisi suhteid inimestega, investeerides neisse energiat ja entusiasmi. Boris Johnson (Londoni linnapea – toim.) on väga hea näide sellisest nakkavast energiast – ükskõik, kas temaga nõustuda või mitte.



Veel artikleid:
Mindfulness, igapäevane ärksus
Mida teha, kui pingelistes olukordades tekib hingeldamine ja see ei lase ladusalt rääkida