Mida teha, kui pingelistes olukordades tekib hingeldamine ja see ei lase ladusalt rääkida?10/19/2015 Esinedes ja pingelistes olukordades adrenaliini eritus kehas tavaliselt suureneb ja see mõjutab muuhulgas ka hingamist.
Olenevalt sellest, millised on tavapärased hingamisharjumused ehk kui harjunud oled sügavalt hingama (diafragma, kõhu ja seljaga) ja seda oma igapäevaelus kasutama - see kõik mõjutab, kui pinnapealseks hingamine muutub närveerides. Alguses tasub harjutada sügavhingamist (tuntud ka kui lateraalne-, kõhu-, jooga-, pilatese-, laulu- vms. hingamine) ka muudes kui pingelistes olukordades - näiteks kodus, õues kõndides vms. Kuidas harjutada? 1. Kõigepealt tasub hingata ohates välja ja jälgides, kuidas rindkere lõdvestub (laskub allapoole ja pinged vähenevad). 2. Järgmise sissehingamise ajal keskendu sügavhingamisele, ehk mõtle ennast täituvat õhuga alaseljast alates, anna kõhul tulla kaasa ja heal juhul paned ka tähele, et külgedesse tuleb rohkem ruumi, kui seestpoolt diafragma lükkab siseelundeid ja küljekaari väljapoole. Püüa hoida rindkere sama lõdvestununa, kui see oli eelmise väljahingamise lõpuks. Midagi pressima või eraldi tööd tegema pole vaja hakata, muidu tekivad taas liigsed pinged. 3. Mõtle oma häält algavat sama sügavast kohast, ehk kõhust, seljast, puusadest, ja hoia samaaegselt kindlasti kõri piirkond vabana, ükskõik kui keerulisena see tunduks. Kurgus ei tohi mingit pinget või pressimist või töötamise tunnet tekkida. Seega, häält ei tekita suu ja kõri, vaid see tuleb sügavalt kõhust. Selle protsessi tulemusena tekib õige füsioloogiline ringlus kehas, kui sissehingamine toimub sügavhingamisena ja väljahingamine ehk hääl tekib sügava häälena. Sel juhul on aktiivne keha alumine osa ja ei jõua tekkida pingeid rindkerre ning ka õhku jätkub kauemaks ka siis, kui adrenaliin tõuseb.
0 Comments
Leave a Reply. |