Usaldus juhi vastu võimaldab saavutada parimaid tulemusi

Olgu tegemist korvpallimeeskonna, ettevõtte või usuorganisatsiooniga, usaldus on eduka juhtimise aluseks, ütleb Washingtoni ülikooli juhtimise professor Kurt T. Dirks. Dirks on uurinud seoseid usalduse, juhtimise efektiivsuse ja organisatsiooni edu vahel. Tema uuringutulemused toovad välja, et meeskondade saavutuste erinevused tulenevad erinevast usalduse tasemest juhtide kompetentsi, iseloomu ja hoolivuse suhtes.
 
Juhtimise eesmärgiks on panna teisi inimesi töötama ühise eesmärgi nimel. Seda on väga raske teha, kui inimesed juhti ei usalda. Järgijad hakkavad kulutama energiat oma isiklikele eesmärkidele, nagu näiteks “Kuidas ma saan ennast selles olukorras kaitsta?”
 
Selleks, et uurida usalduse olulisust viis ta läbi uuringu 30 korvpallimeeskonna seas. Uuringus püstitati hüpotees, et juhi usaldamine mõjutab meeskonna tulemust.
 
Peale eelhooaega saadeti meeskondadele küsitlused, milles küsiti “Kas sa usaldad oma treenerit?”, “Kas sa usaldad oma meeskonnakaaslasi?”. Lisaks võeti uuringus arvesse ka teisi faktoreid, nagu näiteks millised olid eelhooaja tulemused, kui kaua on meeskond koos mänginud ja kui kaua on treener meeskonda juhtinud. Peale kõikide tegurite arvestamist selgus, et usaldus ja meeskonna andekus võimaldasid kõige paremini prognoosida meeskonna tulemust. See tähendab, et kõrge usalduse tase oli korrelatsioonis suurema võitude arvuga.
 
Meeskond, kellel oli kõige kõrgem usaldus oma treeneri vastu, oli hooaja lõpuks esimesel kohal. Kõige madalama usalduse tasemega meeskond võitis umbes 10% mängudest ning selle treener vallandati aasta lõpus.

 
Mille põhjal inimesed otsustavad, kas usaldada juhti või mitte?
 
Esimene asi, mida inimesed vaatavad, on kompetents. Kas juhil on oskusi ja võimeid lahendada kõike seda, mis organisatsioonis ette tuleb?
 
Teine, mille põhjal otsustame, on iseloom: kas juhil on tugevad väärtused? Kas ta teeb seda, mida on lubanud teha, kas ta on minuga rääkides aus?
 
Kolmandaks on hoolivus. Kas juht hoolib minust isiklikult? Kas ta võtab minu huvisid arvesse ka siis, kui sellest otsest kasu ei saa?
 
Majandusliku ebakindluse ja kriisi tingimustes muutub usaldus veelgi olulisemaks, sest inimesed on väga mures oma enda heaolu pärast ja kuidas probleemid mõjutavad neid isiklikult. Kui meeskonnal või organisatsioonil läheb hästi, siis ei pea muretsema, kuidas meeskonnaliikmed omavahel läbi saavad. Kui aga asjad on halvasti, siis võib alata näpuga näitamine, üksteise motiivides kahtlemine ja ärevus oma heaolu pärast. Just siis on usaldus eriti oluline.
 
Vabandada või maha salata?
 
Teises Dirksi uuringus, milles uuriti vabandamise ja salgamise mõju, leiti, et usaldust on kergem pälvida alguses, kui seda tagasi võita, kui usaldust on korra rikutud.
 
Inimesed peavad kompetentsi puhul positiivseid näitajaid määravamaks kui negatiivseid. Kui ühel päeval on tulemused suurepärased ning teisel kesised, siis pigem tehakse juhi kompetentsi kohta otsuseid suurepäraste tulemuste, mitte kesiste põhjal.
 
Täpselt vastupidi on aga iseloomuga. Kui kellelgi on suurepärane päev ja teisel päeval teeb midagi sellist, mis on vale või ebamoraalne, siis see negatiivne tegevus kaalub üles kõik selle, mida ta on teinud eelnevalt hästi.
 
Dirks testis seda koos kolleegidega mitmeid kordi ning nad leidsid, et kui inimestele tundus, et keegi on oma kompetentsi vallas millegi vastu eksinud, siis vabandus töötas väga hästi. Kompetents on midagi sellist, mida saab parandada ja seetõttu antakse kergesti teine võimalus.
 
Kui aga inimesed leidsid, et tehtud on ebamoraalne tegu, siis vabandusel oli negatiivne mõju. Kui eksinu tunnistas, et on sellise teoga hakkama saanud ja lubas, et käitub tulevikus paremini, siis inimesed pigem ei uskunud teda. Iseloomu peetakse selliseks, mida ei saa muuta.
 
Kindlasti ei saa uuringu põhjal soovitada valetamist. Uuring kinnitab seda, et parem on ebamoraalseid tegevusi mitte teha, sest hiljem ei aita ka vabandamine usaldust taastada.
 
Igaüks soovib, et teda usaldataks, aga harva on võimalik kõigi jaoks olla ideaalne. Juhi jaoks on oluline ära tunda, milline on õige tasakaal, et näidata oma kompetentsi, usaldusväärset iseloomu ja hoolivust. Kuidas näidata seda endale omasel ja isikupärasel viisil?


Veel artikleid:
Kuidas tõsta töötajate pühendumust neuroteaduse abil?
​Kuidas saavutada mõjuvõimu tööl?