Üllatav: iseseisvus töös ei vähenda vajadust juhi järele, vaid hoopis vastupidi!

Töötajatelt eeldatakse üha enam iseseisvust. Kas juhte on üldse siis vaja? Uus uuring ütleb, et juhi roll on muutuvas tööelus endisest olulisemgi.
 
Tööelu on muutustes. Muutusi toimub pidevalt ning töötamise ajal ja kohal ei ole enam suurt tähtsust. Töömeile võib lugeda telefonist ja koosolekul osaleda Skype teel.
 
Muutus nõuab ka tegevuskultuuri muutusi. Töötajatelt eeldatakse üha enam iseseisvust. Nad seisavad pidevate valikute ees:

• Milline töö on kiireloomulisem kui teised?
• Kellelt saan vajadusel abi?
• Kas minu tööl on tähtsust kogu terviku jaoks?

 
“Teame, et töö tundub meeldivam ja tulemused paremad, kui töötajad saavad tööd ise juhtida. Paljud tööd on muutunud tegijast lähtuvaks,” ütleb Soome Tööterviseameti spetsialist Krista Pahkin.
 
Tööelu konsultatsiooniettevõttes Novetos Oy töötavad tööpsühholoogid Hanna Poskiparta ja Tuuli Viranta viisid läbi intervjuud 40 osalejaga, kellest ¾ olid juhid.
 
Uuringu tulemus oli üllatav: kui soovitakse, et töötajad juhiksid ennast ise, siis peab kasvatama kogu meeskonna juhtimiskvaliteeti ja –määra. Kui ühel juhil on liiga palju alluvaid, siis see ei õnnestu.
 
“Parim juhtimine on töötajate toetamine ja arutelukaaslaseks olemine. Peatumine, keskendumine ja olemas olemine iga töötaja jaoks,” ütleb Poskiparta.
 
Juhilt nõutakse motivatsiooni teiste toetamiseks. Kui juht soovib vaid head positsiooni ja “paguneid”, siis tema olulisem eesmärk ei pruugi olla innustada töötajaid oma töös särama.
 
Uuringus tulid välja ka juhitöö kitsaskohad. Osad kogevad, et juhi tööks ei ole piisavalt aega. Paljud kogevad, et ka piiride seadmine on keeruline: Kui palju peaks inimeste juhtimiseks aega kasutama? Millal on töötajate asjadesse puutumine liigne? Samas osad töötajatest kogevad, et neid jäetakse kõrvale kuna tagasisidet ja vestlusi juhiga on liiga vähe.
 
Krista Pahkin ei pea uuringu tulemusi üllatavateks. Tööelus on tema meelest toimumas tegevuskultuuri muutus. “Nii juhi uus roll kui ka töötaja enesejuhtimine on oskused, mida peab õppima. Muutuste protsess võtab aega,” ütleb Pahkin.
 
Et meeskond saaks toimida iseseisvalt, vajab see tegevusele raamistikku ja ühist eesmärki. Parimal juhul on juhi töö kaasav ja läbi arutav nii, et kõik mõistavad oma rolli meeskonnas ja saavad aru oma tegevusest ühiste eesmärkide nimel.
“Osad vajavad rohkem tuge ja tagasisidet kui teised, aga just seetõttu peabki juht tundma töötajaid, keda ta juhib,” ütleb Pahkin.

Hierarhia on kaotatud paljudes suurteski ettevõtetes. Paljude tööelu uuringute tulemused näitavad, et töötajate võimalus mõjutada oma tööd kasvatab tööheaolu.
Enesejuhtimise all mõistetakse seda, et oma töö tegemisel on selge siht ja inimene oskab ise öelda, mis teda motiveerib. Lisaks arendab ta ennast ja oma tööd. Ennast juhtiv töötaja teeb oma tööd tõhusalt, aga hoolitseb ka vaba aja eest. Ta ei pühenda kogu elu tööle. Enesejuhtimisest räägitakse ka konkreetsete tööga seotud tegevuste puhul, näiteks võime teha iseseisvaid otsuseid.
 
Enesejuhtimine kasvatab töö efektiivsust ja parandab tulemusi. Juhil on selles tähtis roll: ta arutab kaasa, toetab, julgustab, aga ka vajadusel pidurdab. Näiteks räägib kasutusel olevatest ressurssidest ja aitab ajakasutamise prioriteetide seadmisel.

Poskiparta ja Viranta tulid uuringu tulemusena sellisele tulemusele, et parimad juhid suudavad töötajaid enesejuhtimisel toetada seeläbi, et panustavad aega töötajatega vestlemiseks ja nende juhtimiseks ning loovad meeskonnas usalduse õhkkonna.
Töötajate iseseisvust seevastu takistavad käsud, karistamine ja kontroll.

Aga mida võib teha ise, et oma enesejuhtimist parandada? Neid viite soovitust võivad järgida nii juhid kui ka töötajad:


1. Mõtle, mis sind motiveerib

Küsi endalt: Millises olukorras innustun oma tööst kõige rohkem? Mis äratab indu ja paneb tegutsema? Milline oli see olukord viimati? Paljudel inimestel seostub see teiste aitamisega.

2. Õpi kohal olema

Kas mõte tiirleb töö ajal selle ümber, kes viib lapse õhtul huviringi? Juba sellest teadlikuks saamine aitab. Teadlikku kohalolekut ja märkamist võib õppida. Hingamisharjutused on üks viis selleks. Hingates jälgitakse rahulikult, kuidas hingamine kulgeb. Kui hingata rahulikult, siis vererõhk ja pulss langevad.
Paljusid aitab ka mindfulness – alustada võib ka lihtsa mindfulness äpiga. Kohalolek on näiteks ka keskendumine vestlusele. Et vahepeal ei vilksa vaadata telefoni või e-posti.

3. Planeeri tööpäev

Tunne ära, kui on päriselt kiire. Kas aeg kulub tühjale-tähjale, mis lihtsalt võtavad aega? Kõige tavapärasemad ajaröövijad on erinevad katkestused, vahel on selleks meie oma mõtted. Teised inimesed ja erinevad sõnumid katkestavad töötamist sageli liiga palju.
Mõtle, kas võiksid tund aega mitte vaadata sõnumeid? Või on avatud kontoris koht, kus saaksid töötada rahus mõned tunnid? Või töötada päeva kodus? Jaga tööd rahulikeks ja sotsiaalseteks osadeks.
 
4. Hoolitse oma heaolu eest 

Tööst taastumine on oluline. Igaühel võiks olla tööle lisaks ka enda jaoks olulisi harrastusi. Midagi, millega tunda innustust, arengut ja ajataju kadumist. Pelgalt diivanil vedelemine ei ole parim viis taastumiseks, kuigi ka seda võib teha.

Olulised on ka sotsiaalsed suhted, nagu näiteks pere ja sõpradega veedetud aeg. Siis saab teistega jagada oma mõtteid ja tegevusi.
 
Elektroonilistest seadmetest eemaldumine vähemalt enne magamaminekut on eelduseks sellele, et meel rahuneb ja uni võib tulla. Unele lisaks aitavad jaksu hoida ka regulaarne söömine ja liikumine.
 
5. Tunne ennast 

Peatu ja küsi endalt: Millest saan energiat? Milles olen hea? Mis aga viib mult jõudu ja kurnab? Mida võiksin teha teisiti? Tagasiside küsimine ja saamine on samuti oluline enda paremaks tundmiseks.
 
Ka juht peaks saama ennast kellegagi reflekteerida. See “peegel” ei pea leiduma töökohalt, see võib olla ka keegi väljapoolt. Aga ka kolleegidelt võib küsida, milles oled nende meelest tugev.
 
Juhi roll on loomulikult olla eeskujuks ja anda palju positiivset tagasisidet. Ka vestluskultuuri hoidmine kuulub juhi ülesannete hulka, samuti iga töötaja enesejuhtimise toetamine.


 
Allikas: Helsingin Sanomat

Veel artikleid:
Töötajate pühendumus on nakkav ja juhil on selles oluline roll
​Õiglane juht kuulab ja võimaldab oma valikuid teha