Tööhoolik ei sulge arvutit ka puhkepäevadel

Teed tööd pausideta ja kui ei tee, siis mõtted tiirlevad tööasjade ümber ning tekib süütunne pooleliolevate asjade pärast. Sellised sümptomid on omased tööhoolikule. Anna endale armu, töö on maraton, mitte spurt.
 
Tööhoolikute päevad ei lõpe kontori ukse sulgedes. Tööhoolik teeb katkematult tööd ja töötunde koguneb nädalas rohkem kui töögraafikus kirjas. Ta ei suuda ennast tööst välja lülitada ka vabal ajal.
 
Isegi kui tööhoolik hetkeks aja maha võtab, siis tema mõtted on ikka tööülesannetel, ta muretseb ja tunneb süüd, et on tööst eemal.
 
Töösõltuvus on sarnane alkoholismile
 
Äärmuslikuna avaldudes meenutab töösõltuvus mängu- või alkoholisõltuvust. Sellest on keeruline lahti saada.
 
“Töösõltuvus on meie ühiskonnas heakskiidetud sõltuvus. Tegemist ei ole aga siiski püsiva isiksuseomadusega, mida ei saaks muuta,” ütleb Tampere ülikooli tööpsühholoogia dotsent Anne Mäkikangas.
 
Tema hinnangul on umbes iga kümnes töötaja nn tööhoolik. Pidurdamatu töötamine on iseloomulik eriti spetsialistitöös, kus piirid vaba aja ja töö vahele tuleb tõmmata ise. Sellises töös on kalduvus teha rohkem ja kauem kui nõutud on.
 
Tööhoolik on reeglina saavutaja, tundlik töösõltlane ja perfektsionist. Ta ei saa tööasjadest lahti lasta ka puhkuse ajal, kui ta üldse võtab puhkuse.
 
Nii kiire on, et ei jõua puhata
 
Täielikult tööle pühendunud inimene võib tööl olla kullatükiks või koormaks. Ta teeb pikki päevi, töötunde arvestamata. Ta annab regulaarselt kolleegidele teada, mida kõike on ta juba teinud ja mida plaanib teha veel täna.
 
“Igaüks võib mõelda, mis on tööhulga ja tegemistega kiitleva inimese motiiv ja kas on tegemist näiteks hoopis heakskiidu ja positiivse tagasiside otsimisega. Minu meelest ülemäärase töötamise imetlemine ei ole soovitav ja seda ei peaks ülistama,” ütleb Mäkikangas.
 
Tööhoolik räägib, et ei ole aastaid saanud korralikult puhata, sest puhkuseks ei ole aega. Anne Mäkikangase meelest ei ole selles põhjust uhkust tunda. “Ma ei pea uhkuse asjaks seda, kui inimene ei suuda puhata. Töö ei ole organiseeritud või määratletud õigesti, kui puhkused jäävad pidamata. See on ka tööturvalisuse küsimus.
Inimene elab ööpäevarütmis, mitte aastate rütmis. Me ei või mõelda nii, et kord aastas on suvepuhkus ja pool aega sellestki teeme tööd. Aju on meie tähtsaim tööriist. Me vajame vaba aega ja taastumist.”
 
See nõuab, et arvuti ja töötelefon on vabal ajal suletud.
 
“Võib küsida endalt, kas ma olen tõesti asendamatu, kas e-posti lugemine vabal ajal on vältimatu ja mis juhtuks, kui jõulupühade ajal e-kirju ei loeks. Vaevalt midagi hullu juhtuks. Väga vähestes töödes on eluküsimus.”
 
Öösel magatakse, mitte ei lahendata töömuresid
 
Kui tööasjad segavad und, siis on see hoiatav märk. “Kui tööasjad tiirlevad peas magama minnes ja segavad und, siis on aja mahavõtmise hetk. See on märk sellest, et nüüd peab lõdvemalt võtma.”
 
Mäkikangas ütleb, et tooks esile ka tööandja vastutuse ja juhi eeskuju. E-kirju ei peaks saatma öösel, töökoormust tuleb jagada ja mõõta õigesti.
 
Töösõltlasel on risk läbipõlemisele. Kui tööl on kiire mõned päevad või nädalad, siis see ei ole Anne Mäkikangase sõnul veel probleem. Kui see kestab aga juba aastaid, siis peaks olukorda muutma.
 
Inimeste tööelu kestab enam kui 40 aastat. See on maraton, mitte spurt. Oma heaolu eest peab hoolitsema, soovitab ta.
 
 
Allikas: yle.fi

Veel artikleid:
8 küsimust tööst taastumise kohta
Millal peaks ütlema "ei" (või "jah") lisakohustustele tööl?