Töö, kool, hobid - peale puhkust täitub kalender jälle, aga see võib tulla sulle kasuks

Kas puhkus läks hästi? Oled täis energiat uuteks projektideks tööl, keeleõppeks ja trenniks? Kas stress hakkab jälle ligi hiilima?
 
Suvepuhkuse lõõgastuse ja vabaduse järel võib paljudele naasmine ajakavade ja kohustuste juurde naasmine tunduda keeruline. Päevad täituvad töö- ja kooliülesannetega, hobide ja muude vajalike asjadega. Kalendrit vaadates võib hing kinni jääda.
 
See on aga hea, ütleb motivatsioonitreener Iida Mäkikallio Soome Filosoofia Akadeemiast.
 
Argipäeva naasmisest tulenev stress ja tihedast ajakavast põhjustatud ärevus võivad kõneleda sellest, et elus on üleliigseid asju. Või et asju tehakse valedest põhjustest - välistest ootustest ja nõudmistest - tulenevalt.
 
Pinge tekkimine on hea ohumärk sellest, et tasuks hetkeks peatuda ning oma väärtushinnanguid analüüsida. “Kui mõistame, miks midagi teeme, siis kohustused ei tundu enam lõputu peab-tegema nimekirjana. Elu tundub vabamana, mitte sunnina,” ütleb Mäkikallio.
 
Kelle nõudmisi üritad täita?
 
Jooksuringile või jõusaali on palju kergem minna, kui on läbi mõeldud peamine põhjus, miks just see on mulle oluline või on see üldse minu jaoks õige. Inimene on sellisel juhul sisemiselt motiveeritud trenni tegema.
“Oluline on küsida iseendalt, mida mina tahan. Ja miks ma seda soovin. Kas tahan olla tervem või rohkem energiat töö või lastega tegelemiseks? Kui mingi tegevus on sisemiselt motiveeritud, siis see on inimese jaoks meeldiv ja väärtust pakkuv. Väliseid motivaatoreid sellisel juhul vaja ei ole.”
 
Kas välised stiimulid aitavad stressiga toime tulla?
 
Mis siis, kui sisemist motivatsiooni näiteks õppimiseks ei leia, aga seda tuleb siiski teha? Kas on võimalik ennast motiveerida, lubades endale preemiat, kui eesmärk on saavutatud?
 
Väline stiimul võib aidata, kui sisemist motivatsiooni kuidagi ei leia. Siin aga võib peituda risk.
“Preemia või muu välise stiimuli tõttu asjade tegemine vähendab vabaduse tunnet. Inimene on siis justkui konfliktis iseendaga ja võitleb osaliselt enda vastu. Lisaks käib piitsa või prääniku stiilis motiveerimine kiiresti maha,” ütleb Mäkikallio.
 
Kas alati peab olema täiuslik?
 
Motivatsioonitreeneri Iida Mäkikallo sõnutsi on argipäevas ka palju sellist, mida ei ole vaja teha või võib teha kergemalt. “Me võtame külge nõudmisi ümbritsevast maailmast. Et peaks näiteks olema mitmekülgsemad retseptid, mitte pidevalt sama makaronivormi tegema. Argipäevast kaob palju stressi, kui panna asjad tähtsuse järjekorda ja mõelda, mis päriselt kasvatavad enda ja pere heaolu. Paljud asjad, mis tekitavad pingeid, ei ole üldse nii olulised.”
 
Aga kui igapäevased kohustused üldse ei meeldi?
 
Vahel ei taha ikkagi midagi teha, kuigi sisemine motivatsioon on selgelt meeles. Elu on maraton. Väikest ebamugavust on siiski kergem välja kannatada, kui mõista, miks näiteks lapse sõidutamine jalgpallitrenni neli korda nädalas on oluline.
 
Igapäeva kohustuste keskel tuleks silmad lahti hoida võimalusele pidada väikseid puhkepause. Kui laps jookseb staadionil palli järgi, siis kas saaksid ise käia kõnniringil või istuda staadioni serval ja kuulata muusikat või podcaste.
“Argipäeva väikeseid asju tasub nautida ja tuua ellu iseendast hoolimist,” julgustab Mäkikallio. Sisemist motivatsiooni võib äratada, uue harjumuse juurutamine võtab aega.
 
“Ennast võib innustada mõeldes, et nüüd olen sihikindel ja saan sellest raskusest üle. Suure sajuga ei pea minema jooksma, aga kui jooksmise peamine põhjus on energiat kasvatada, siis võib jooksu asemel tantsida ka elutoas!”
 
 
Allikas: yle.fi

Veel artikleid:
Milline puhkus aitab laadida akusid?
Oled oma töös õnnetu? Nii saad aru, kas põhjus on töös või ettevõttes, kus töötad.