Tehnoloogia on viinud meid tunnetuskriisi, kas midagi on võimalik ära teha?

Adam Gazzaley on teadlane, kas uurib seoseid inimloomuse ja tehnoloogia vahel ning tal on mõned soovitused, mida saaksime teha meie põlvkonna tunnetuskriisi vältimiseks.
 
On sul meeles need paar minutit, mille veetsid lõuna ajal Instagrami vaadates? Need võivad vähendada su töö tõhusust. Sinine teleriekraan? See häirib sinu uinumist. Agressiivsed kommentaarid Twitteris? Need võivad peaaegu hulluks ajada.
 
Ei ole kahtlust selles, et kui tehnoloogia areneb ja on meie elus suurema osatähtsusega, siis hakkame jõudma ohtlikku tsooni. “Seda nimetatakse tunnetuskriisiks,” ütleb California ülikooli neuroloogia ja psühhiaatria professor Adam Gazzaley. “On küllaldaselt tõendusmaterjali tehnoloogia seostest depressiooni, ärevuse ja tähelepanuhäiretega ning negatiivsest mõjust emotsionaalsele tasakaalule, tulemuslikkusele, suhetele, empaatiale, mõistmisvõimele ning paljudele teistele näitajatele.”
 
Gazzaley on raamatu “Häiritud meel” autor ja on suure osa oma karjäärist tegelenud seoste leidmisega inimloomuse ning selle vahel, kuidas me tehnoloogiaga käitume. “Evolutsioonilisest aspektist oleme me infot otsivad olendid,” ütleb ta. “Uuringud näitavad, et me otsime informatsiooni samamoodi nagu teised liigid otsivad toitu. Meil on sisemine tung olla informeeritud.”
 
Gazzaley ütleb, et tehnoloogia seab meie ette väljakutseid, sest meil on ligipääs enneolematule infomahule, mis muudab viisi, kuidas me keskkonnaga suhestume. Tema uuring käsitleb mõningaid põhilisi põhjuseid, miks me oleme nii vastuvõtlikud negatiivsetele tagajärgedele.
 
Küsimus, mida peaksime esitama, ei ole mitte kuidas elimineerida, vaid kuidas parandada tehnoloogia mõju. “Me ei saa panna tehnoloogia džinni tagasi pudelisse, tehnoloogia ei kao, eriti meie laste jaoks,” ütleb ta. “See on põhjuseks, miks me peame mõistma selle mõju kogu ulatust ning leidma loovaid viise sellega tegelemiseks.”
 
Selle asemel, et küsida endilt, kuidas tehnoloogiast eemale hoida, peaksime me küsimuse ümber sõnastama. Nagu ütleb Gazzaley: ”Kuidas me saaksime kasutada tehnoloogiat, et luua kogemusi, mis võimalikult palju rakendaks aju plastilisust ning arendaks meie meeli?”
 
Gazzaley uuringu kohaselt on kolm võimalust, kuidas läheneda probleemile, mis ei kao kuhugi. Esimene on kontroll. “Kasuta tehnoloogiat paremal moel,” soovitab ta. “Tee arukaid valikuid, kus, millal ja kuidas sa tehnoloogiat kasutad.”
 
Teine võimalus puudutab ettevõtteid, kes toodavad sõltuvust tekitavaid tooteid. “Me peame nõudma tehnoloogia maailmalt läbipaistvust. Selle asemel, et küsida, kui palju tarbijaid on tootel,  peaksid ettevõtted küsima, kas tootel on potentsiaali inimesele kahju teha,” ütleb Gazzaly.
 
Eelpooltoodud lahendused ei ole võimatud ning mõned teemad on juba üles kerkinud laiemates tehnoloogiavaldkonna aruteludes. Olgu see ekraani taga ajaveetmise piirangud, telefonivabad õhtusöögid või uus Apple iOS funktsioon, mis püüab kasutajaid veenda vähem online’s viibima - me näeme kultuuri muutuse algust.
 
Aga kolmas võimalus saab alguse tehnoloogilise arengu juurtest ja Gazzaley on optimistlik uue võimaliku etapi osas tehnoloogia kasutamises. “See on põnev võimalus uue tehnoloogia ja tehisintellekti jaoks. Me peaksime arendama uut tehnoloogiat, mis on algusest peale disainitud mitte kahjustama, vaid aitama meid – parandama, kuidas me pöörame tähelepanu oma tunnetele ning juhime neid, kuidas me otsustame, kuidas arendame empaatiat ja teiste inimeste mõistmist.”
 
Tunnetuskriis on meie põlvkonna peamine mure ning kuigi mõttetud minutid Instagramis mõjutavad halvasti töövõimet, peab meeles pidama, et platvormid iseenesest ei tee midagi – me peame ise oma käitumist muutma. Gazzaley ütleb, et kui me jätkame mõtlematut tegutsemist, siis tõenäoliselt me jõuame tulevikus sinna, et peame vabandust paluma selle eest, mida oleme loonud. Selle asemel kasutagem oma ressursse, et luua uut: “Arendame uut ja võimast tehnoloogiat nii, et me võimendame, mitte ei vähenda seda, mis teeb meist inimesed.”
 
 
 
Allikas: Thrive Global


Veel artikleid:
Sotsiaalmeedia on üha tõsisem sõltuvus
Uue aja töös on teistsugused riskid