Tähtsaimad teadusavastused 2019 aastal sisuka ja kvaliteetse elu kohta (1-5)

Berkeley ülikooli väljaanne Greater Good Magazine valis välja kümme kõige mõjukamat teadustööde tulemust, mis avaldati 2019-l aastal ja mis puudutavad kvaliteetset ja sisukat elu.
 
Milline tee viib õnnelikuma elu ning hoolivama ühiskonnani? Me kipume eelistama lihtsaid lahendusi: näiteks et olla tervem, me toitume tervislikult. Aga allpooltoodud uuringute tulemused näitavad, kui mitmetahulised ja omavahel seotud võivad olla meie suhtumine ja käitumine ning nende mõju meile ja meie suhetele. Esimesed viis mõjukamat uuringute tulemust on (ei ole tähtsuse järjekorras):
 
Õnnelikud inimesed on valmis rohkem panustama sotsiaalsete probleemide lahendamisse.
 
Õnne otsingut peetakse sageli enesekeskseks ja teistega mitte arvestavaks tegevuseks. Aga uus uuring, mis on avaldatud väljaandes The Journal of Positive Psychology, vaidlustab selle seisukoha. Selgub, et õnnelikumad inimesed võivad soovida enam panustada olulistesse asjadesse ja neil on ka rohkem energiat seda teha.
Uuringuid läbi viinud juhtiv teadlane Kostadin Kushlev ütleb, et sageli on levinud rumal uskumus, et me ei peaks keskenduma inimeste heaolule, sest siis nad ei ole motiveeritud enam midagi tegema. Teadustöö aga näitab vastupidist – õnnelikum olemine viib suurema aktiivsuseni. Erinevad uuringud näitasid, et inimesed, kes tundsid ennast õnnelikumana, olid teinud ja kavatsevad teha ka tulevikus tegevusi nende jaoks olulistesse eesmärkidesse panustamiseks ehk et nad olid ühiskondlikult aktiivsemad. 
 
See kummutab laialt levinud arvamuse, et negatiivsed emotsioonid panevad tegutsema, vastupidi – õnnelikkus annab meile energiat positiivse panuse tegemiseks maailmas.
 
Pikas perspektiivis pole mitmekesisus probleem
 
Kas usaldus ja ühtekuuluvus eeldavad etnilist ja usulist homogeensust, nagu paljud väidavad?
 
Uuringus, kus kasutati 22 aasta andmeid üle sajast riigist, analüüsiti, kuidas inimesed reageerivad kasvavale mitmekesisusele nende ühiskonnas. Nad leidsid, et alguses põhjustab mitmekesisus tõesti probleeme ja inimesed kogevad elukvaliteedi langust, väiksemat usaldust naabrite, võõraste ja institutsioonide vastu.
 
Aja jooksul, hakkavad kogemused muutuma positiivseks.  See võib võtta aega umbes kümme-kaksteist aastat. Inimesed saavad kontakti uustulnukatega ning hakkavad neid inimestena hindama.
 
Uuringu kaasautor, Yale’i ülikooli psühholoog Douglas Massey ütleb, et see ei tähenda, et selline protsess toimuks lihtsalt iseenesest. Tulemused sõltuvad liidritest ühiskonnas. Kui liidrid kujutavad tulijaid ohuna ning tegutsevad selle nimel, et neid ühiskonnast isoleerida või eemaldada, siis see vaid pikendab stressi, mis lühiajaliselt tekib erinevustest ning ei võimalda tekkida kasul.
 
Aukartuse tunne tekitab positiivseid muutusi meie ajus
 
Kui inimesed tunnevad aukartust, on nad vähem keskendunud iseendale ning rohkem ühenduses laiema maailmaga.
 
Uuringus, mis avaldati väljaandes Human Brain Mapping, uuriti aju hetkel, kui inimesed tundsid aukartust. Michiel van Elk Amsterdami ülikoolist koos kolleegidega viis läbi funktsionaalse magnetresonantstomograafia 32-l inimesel, kellest osale näidati aukartust äratavaid loodusvideoid, teistele naljakaid loomi ning kolmandatele neutraalseid maastikke.
 
Tulemused näitasid, et naljakate loomade või neutraalsete maastike videoid vaadates aktiveerusid ajus need piirkonnad, mis on seotud mõtete rändamise ning enese peale mõtlemisega, aukartust äratavate loodusnähtuste vaatamine aga aktiveeris neid piirkondi tunduvalt vähem ning inimesed olid märksa enam kaasahaaratud. Aukartuse kogemine võib olla lahenduseks, kui soovime eemalduda oma igapäevastest probleemidest ja stressist.
 
 
Enda eest hoolitsemine tüütab ära, teiste eest mitte
 
Üks tegur, mis mõjutab meie õnnetunnet, on see, kui kiiresti me kohandume heade asjadega elus. Psühholoogid nimetavad seda hedonistlikuks  kohandumiseks: see on põhjus, miks lemmikrestorani külastamine iga päev võib olla huvitav alguses, aga aja jooksul muutub rutiiniks ja isegi igavaks.
 
Uuring, mis avaldati väljaandes Psychological Science, järeldab, et hedonistliku kohanemise seisukohalt ei ole kõik tegevused võrdsed. Võrreldes endale pakutava meeleheaga tekitab teistele hea tegemine enam pikaajalist rahulolu.
 
Teadlased tegid mitmeid eksperimente ning nende tulemuseks oli, et kui inimesed kogesid, et nende tegevus teeb head teistele, siis nende õnnetunne säilis või isegi kasvas, samal ajal kui enesekesksete tegevustega õnnetunne aja jooksul vähenes.
 
Uuringu autorid ütlevad, et andmisest tulenev õnnetunne säilib ja meil ei teki harjumuse või iseenesestmõistetavuse tunnet nagu iseenda meelehea puhul.
 
Loomulikult ei tähenda see, et me ei tohiks endale kunagi midagi head teha, vaid aja jooksul selle positiivne mõju väheneb. Optimaalne viis meie heaolu seisukohalt on leida õige tasakaal enese ja teiste eest hoolitsemisel.
 
Hooliv lahkus teiste vastu aeglustab vananemist
 
Aastaks 2021 on ülemaailmne vananemisvastaste toodete turg üle 330 miljardi dollari. Uuring aga näitab, et on odavam viis nooruslikkuse säilitamiseks: armastuse-lahkuse meditatsioon, mille eesmärgiks on  kasvatada enda ja teiste suhtes südamlikke positiivseid emotsioone. 
 
Teadlaste meeskond North Carolina ülikoolis mõõtis telomeere kolmel grupil: armastuse-lahkuse ja kohaloleku (mindfulness) meditatsioonide praktiseerijatel ning kontrollgrupil. Telomeerid on DNA kompleksid igas rakus, mis kaitsevad seda igapäevase kulumise eest, kogu eluea jooksul muutuvad telomeerid järjest lühemaks. Mida lühemaks jäävad telomeerid, seda lähemal on suremise tõenäosus. Hea on aga teada, et teatud käitumine ning elustiilivalikud aeglustavad telomeeride lühenemist või isegi pikendavad neid.
 
Uuringus selgus, et telomeeride pikkus lühenes kõigis gruppides, mis on loomulik protsess aja jooksul, aga armastuse-lahkuse meditatsiooni praktiseerijatel see ei lühenenud süsteemselt ja nii palju ning seega see natuke aeglustas inimeste vananemist.
 
Seega olles lahkemad ja sotsiaalselt ühenduses aitab hoida meid nooremana.