Puhkepaus tööpäeval on tõeliselt kasulik

Uuringust selgus, et igapäevased jalutuskäigud pargis ja lõõgastusharjutused parandasid keskendumisvõimet ja vähendasid väsimust õhtupoolikul. Tööpäeva järel oleks parem mitte tööasjade jaoks kättesaadav olla, ütleb tööst taastumise teemal Tampere ülikoolis doktoritöö kaitsnud Marjaana Sianoja.
 
Viis aastat tagasi viies läbi psühholoogia praktikat, märkas Sianoja, et inimestel on sarnased argipäeva probleemid. Patsientide jutust jäi kõlama lõputu kiirustamine tööl ja kui nad läksid õhtul koju, siis algas uus “vahetus” kodutööde ja lastehoiuga. Sianoja hakkas teemat analüüsima.
 
Milline puhkepaus tööpäeval võiks parandada töötajate tööheaolu? Ja kuidas tööst taastuda tööpäeva järel? Küsimustest vormus doktoritöö, mille pealkirjaks sai “Kasu pausidest – töökoormusest taastumine lõunapausidel ja vabal ajal.”
 
Doktoritöö põhineb küsitlusel, milles osales 1722 inimest. Lisaks viidi läbi tööheaolu eksperiment, milles osales 97 inimest.  Osalejad töötasid näiteks õpetajate, toimetajate ja tervishoiu valdkonna töötajatena.
 
Tööheaolu eksperimendi ja küsitluse vastuste analüüs näitaks pauside olulisust.
 
Pause tuleb pidada iga päev ning need peavad olema piisavalt pikad.
 
Paus on kasulik, kui see viib töötaja tööst eemale ning võimaldab hetkeks unustada tööasjad. Et see juhtuks, on Sianoja sõnul hea töökohalt mõneks ajaks eemalduda. Seetõttu on lõuna kohvikus või söögikohas hea võimalus.
 
“On tavaline, et pausid veedetakse töökaaslastega, aga siis peaks rääkima ka millestki muust kui tööasjadest,” ütleb ta.
 
Ka see on oluline, et töötajatel on endal vabadus otsustada, kuidas oma puhkepausi veeta, näitas uuring.
 
Tööheaolu eksperiment oli järgmine: Osad osalejatest kasutasid pooletunnisest lõunapausist veerand tundi jalutuskäiguks pargis. Osalejaid paluti jalutada üksi, hoiduda vestlustest ning keskenduda ümbritsevale loodusele.
 
Teises rühmas tehti lõõgastusharjutusi. Ka neid viidi läbi kord päevas 15 minutit lõunapausi ajal. Harjutus koosnes süvahingamisest ja harjutustest, kus lihaseid lõdvestati üks lihasgrupp korraga. Lisaks eelnevale kuulus sinna ka mõtete aktsepteerimise harjutus. Osalejad istusid toolis vaikses ruumis.
 
Jalutuskäike pargis ja lõõgastusharjutusi viidi läbi kahe nädala jooksul. Osalejaid intervjueeriti enne eksperimenti, selle ajal ning järel.
 
Nii jalutuskäigud kui ka lõõgastusharjutused aitasid taastuda paremini kui lõunapausi veetmine harjumuspärasel viisil.
 
Mõlemad viisid parandasid töötajate keskendumisvõimet ja vähendasid väsimuse tunnet õhtupoolikul. Eriti hästi aitasid lõõgastumisharjutused töötajatel hetkeks tööst eemalduda. Lõunapause peeti aga meeldivamaks neil päevil, kui käidi jalutamas.
 
Taastumise seisukohalt ei olnud oluline, kas veeta paus üksinda või teistega koos.
 
Doktoritöö näitas ka seda, kuidas taastumist parandada vabal ajal. Tööpäeva järgsel ajal oleks hea veeta vaid vaba aega ning mitte olla kättesaadav tööasjades.
 
“Kui võimalik, siis oleks oluline, et e-posti ei loeks vabal ajal,” ütleb Sianoja.
 
Uuringust tuli välja selgelt ka kahju, mis tuleneb sellest, kui tööd ei suuda vabal  ajal unustada. See tõi osalejatele kaasa uneprobleeme ja suurema kurnatuse aasta hiljem.
 
Sügisel jätkab Marjaana Sianoja uurimistööd USAs. Tema uuring aitab selgitada, kuidas juht saaks parimal moel edendada töötajate heaolu ning töö ja pereelu kokkusobitamist.
 
Kolm viisi pauside pidamiseks
 
Pauside veetmise viis mõjutab seda, kui hästi nende ajal tööst taastuda. Oluline on pausi ajal teha midagi, mis on vastukaaluks tööle, ütleb Marjaana Sianoja.
 
1) Liigu 

Liikumine on üks parimatest viisidest taastuda. Uuringute kohaselt vähendab liikumine nii väsimust kui ka stressi.
 
Liikumisel on positiivne mõju ka tööpäeva ajal. Kui ühele sobib jalutuskäik pargis, nagu Sianoja eksperimendis, siis teisele võib sobida hoopis jõusaali külastus, kui töö seda võimaldab.
 
“Kui tead, et lõunapausil veel jaksad trenni minna, aga tööpäeva järel enam mitte, siis see võib olla hea võimalus,” räägib Sianoja treeningust keset päeva. “Samas, kui selle tõttu peab tööle jääma kaheks tunniks kauem, siis on juba raske hinnata, kas see on enam kasulik,” jätkab ta.

2) Puhka
 
Sianoja uuring näitas, et lõõgastumisharjutused vähendavad stressi. Samu tulemusi on uuringutes saadud päevaune kasulikkusest.
 
“Uni on äärmiselt oluline taastumiseks,” ütleb Sianoja.
 
3) Naera
 
Sianoja doktoritöö näitas, et selline paus, mille ajal sai tööasjadest eemalduda, oli taastumist soodustava mõjuga. Väike paus lõbusate loomavideotega või aeg-ajalt kasuks olla. Arvutiga töötajale aga võiks olla kasulik teha pausi ajal midagi, mis toob tasakaalu arvutiekraani vaatamisele.
 
Sianoja sõnul leiti ühes uuringus, et lühikesed, vaid minutilised pausid tõstsid tuju. Nende ajal loeti raamatut või vaadati mõnda videot. Teises uuringus tuli jälle välja, et koeravideote vaatamine vähendas stressi.
 
“Positiivne emotsioon aitab tööst taastuda,” ütleb Sianoja.


Allikas: Helsingin Sanomat


Veel artikleid:
Päevane uinak on kasulik loovusele ja tervisele
​6 liikumissoovitust tööpäevaks