Oma unistuste saavutamise saladus, millest keegi sulle ei räägi

Stanfordi ülikooli teadusdirektor Emma Seppälä kirjutab väljaandes Psychology Today edust, õnnelikkusest ja tänapäeva ühiskonnas levinud vääruskumustest.
 
Stanfordi tudeng teatas, et peab õnnelikkuse kursuse pooleli jätma (mitmetes USA ülikoolides on kursused, kus õpetatakse, kuidas elada õnnelikumalt, stressivabamalt – toim.), sest see oli vastupidine kõigele sellele, mida talle oli õpetatud: “Mu vanemad õpetasid mulle, et minu ülesanne elus on olla väga-väga edukas. Kui ma vanemaks sain, siis ma küsisin vanematelt, et kuidas saada väga edukaks ning nad vastasid, et tuleb kõvasti tööd teha. Kui aega läks mööda, siis ma küsisin, et kuidas ma aru saan, et ma töötan piisavalt? Ja nad vastasid, et siis, kui sa kannatad.” Kuigi see vastus võib šokeerida, siis paljud meist on omaks võtnud idee, et selleks, et olla edukas, peab loobuma õnnelikkusest.
 
Olles töötanud paljudes kõrge saavutuskultuuriga keskkondades nagu Yale, Stanford, Silicon Valley, New York City, olen tähele pannud, et liiga paljud inimesed ajavad taga edu iseenda arvelt. Nad lükkavad oma õnne edasi, et saavutada edu ja arvavad, et kui see on käes, siis on nad õnnelikud. Aga nad põletavad läbi ennast (ja ka teisi). Ka mina osalesin selles oravrattas, sest nii toimisid kõik teised ja see tundus õige. Aga see polnud.
 
Kui ma lugesin teadusuuringuid, siis nägin, et tegelikult on edu saladuseks õnnelikkus.
 
Edu on igaühe jaoks erinev – mõne jaoks on see professionaalse eesmärgi saavutamine, teise jaoks aga näiteks suurepäraseks lapsevanemaks olemine. Nii või teisiti, õnnelik olles oled tulemuslikum, loovam, vastupidavam, energilisem, karismaatilisem ja mõjukam. Sul on rohkem tahtejõudu ja suudad paremini keskenduda.
 
Sa võid kuulata levinud (aga valesid) eduteooriaid: tööta ennast üles, keskendu oma tuleviku eesmärkidele, sa ei saavuta edu ilma stressita, ole iseenda suurim kriitik jne VÕI võid kuulda võtta uuringute tulemusi, mis ütlevad vastupidist: võta aeg maha ning sa oled innovatiivsem, keskendu hetkele ja oled tulemuslikum ning karismaatilisem, lõõgastu ja lahuta meelt ning oled loovam ja sul on rohkem innovaatilisi läbimurdeid, võta rahulikult ning sul on rohkem energiat ja saad rohkem tehtud, ole teistega lahke ja oled edukam, suhtu endasse mõistvalt ning oled vastupidavam.
 

Kiire-kiire elustiil
 
Me oleme silmitsi kõrge stressi ja väsimusega, mis tuleb adrenaliini täis elust. Meid õpetati, et edu pole võimalik ilma stressita. See on VALE. Nii lihtsalt põletab ennast kiiremini läbi. Jah, väike stress võib aidata, kui ees on kiire tähtaeg. Aga kui see on krooniline, päev-päevalt jätkuv, kütuseks liiga palju kofeiini ja kiire-kiire mõtteviis, siis see teeb rohkem kahju kui aitab.
 
Siin aitavad jooga, hingamisharjutused, meditatsioon. See ei ole lihtsalt moevool, vaid see aitab harjutada närvisüsteemi rahunemist. Selle asemel, et alati aktiveerida oma “võitle või põgene” stressireaktsiooni, hakkad tugevdama rahunemisreaktsiooni.
 
Väiksema stressiga paraneb otsustusvõime ja emotsionaalne intelligentsus ning suudad paremini oma energiat juhtida.
 
Enesekriitika
 
Me usume ka, et peame olema enesekriitilised, sest see viib nõrkuste parandamiseni. Jällegi vale. Uuring näitab, et enesekriitika on põhimõtteliselt enese saboteerimine, samas endasse mõistev suhtumine, enda kohtlemine nagu head sõpra kasvatab vastupanuvõimet, tulemuslikkust ja heaolu.
 
Omakasu
 
Samuti õpetatakse meile sageli eelkõige iseenda peale mõtlema, sest maailm on karm. Uuringud aga näitavad, et lahkus teiste vastu ning teiste aitamine võimaluse korral ei ole mitte ainult teiste kasuks, vaid teeb ka sind ennast õnnelikumaks, tervemaks ja tulemuslikumaks.
 
Sinu kolleegid on sulle lojaalsed, su meeskond toimib paremini ja tulemuslikumalt ning see on hea kõigile osapooltele. Et kasvatada positiivset suhtumist endasse ja teistesse, püüa praktiseerida vastavaid meditatsioone. Stanfordi ülikoolis läbiviidud uuring näitas, et isegi lühike 7-minutiline armastavate tunnete meditatsioon tõstab märgatavalt õnnetunnet ja aitab tunda lähedust teistega.
 
Ükskõik, kas oled ettevõtte juht või kodune ema ja püüad hakkama saada, siis teadus näitab selgelt: kui hoolid endast ja teistest, kui võtad aega ning leiad elust rõõmu, oled edukam oma eesmärkide saavutamisel, rääkimata sellest, et oled ka õnnelikum.


Veel artikleid:
Kas tunned hommikul, et oled tööpäevaks valmis?
Töödega venitamine võib tegelikult olla kasulik