Tööind võib kustuda, kuigi töö ei ole monotoonne või tüütu. Tähtsam on, kas selle töö tegemine tundub oluline. Tööinnu kadumise põhjused võivad olla ka mujal kui tegevusetusest tingitud tüdimuses ja see ei puuduta ainult rutiinseid töid. Igavas töös puudub ind ja selle tegemine ei tundu tähtis. Lotta Harju on uurinud boreout’ks kutsutud nähtust ning tema sõnutsi võib töös igavus tekkida kolmes olukorras: 1. Töös ei õpi uusi, endale huvipakkuvaid asju Töös võib tekkida seisak, kui selles puudub meeldiv õppimise kogemus. Kui tööülesanded on liiga lihtsad, siis töötegemine võib tunduda automaatsena. Samal ajal tegelevad mõtted muuga. Ka varem huvitavana tundunud töö võib oskuste omandamisel muutuda rutiinseks. Kui uusi väljakutseid ei lisandu, siis tunne töös arenemisest vaibub. 2. Töös ei ole võimalik keskenduda endale olulistele asjadele Tüdimus võib tekkida ka olukordades, kus tööülesandeid on palju. Pideva kiirustamise tõttu ei õnnestu töösse süveneda. Kuigi töö oleks meeldiv, siis seda ei saa teha endale meeldival viisil. Põhjuseks võib olla halb töökorraldus või ebarealistlikud eesmärgid. Töötajale ei teki kogemust hästi tehtud tööst. 3. Segavad tegurid häirivad kontrollitunnet töö üle Mõttetuna tunduv bürokraatia, kui tööaeg läheb ebaolulistele tegevustele, kahandab tööindu. Samuti kurnavad infosüsteemide- ja koostööprobleemid, halvad kontaktid meeskonna- või kliendisuhtluses. Töö kohandamine ennetab igavust Igas töös on igavaid ja kurnavaid kogemusi, aga enamasti õnneks need lähevad mööda. Lotta Harju koos kolleegidega selgitasid välja viise, kuidas töötajad saavad ise oma tööindu tõsta. Näiteks võib tuua selliseid tegevusi:
Töö kohandamine tähendab, et töötaja ise ja omal soovil kohandab enda tööd senisest meeldivamaks. Harju arvates on see tõhus viis ennetada tüdimust tööst. Allikas: ttl.fi Veel artikleid: Miks tasuks vältida igavat tööd 6 viisi, et luua töö, mida armastad
0 Comments
Leave a Reply. |