Kuus soovitust, kuidas reageerida halvale käitumisele

Meeskonnakoosolek. Müügikampaania ei toonud loodetud tulemusi. Juht süüdistab turundusjuhti valedes valikutes, aga kõik mäletavad, et just tema ise oli see, kes oma idee läbi surus ja valdkonnajuhi soovitusi eiras.
 
Aga keegi ei ütle midagi. 
 
Paljudega meist on nii juhtunud, et oleme vait ning ei astu ebaõige käitumise vastu välja. Miks see nii on?
 
Üheks põhjuseks on, et meil on hirm tagajärgede ees. Kas see läheb mulle maksma boonuse või isegi töökoha? Kas ma rikun head suhted inimesega, kes halvasti käitus? Maailmas on mitmeid juhtumeid, kus paljud on teadnud juhi kohutavast käitumisest, aga olnud siiski vait. Ning selline käitumine on kestnud aastaid, isegi aastakümneid. Õnneks on igal oinal ka mihklipäev.
 
Vahel on aga põhjuseks see, et me ei ole kindlad, millega on tegu. Kas tegemist on süütu nalja või isikliku rünnakuga? On see väike tüli või märk koduvägivallast? Sellistes olukordades on inimestel raske sekkuda, sest me ei soovi ebaõiglaselt kedagi süüdistada või jääda rumalasse olukorda.
 
Sotsiaalpsühholoogid on leidnud, et inimesed võtavad märksa tõenäolisemalt midagi ette, kui tegu on selge hädaolukorraga, kui siis, kui toimuv on neile mitmeti mõistetav. Ühes uuringus näiteks uuriti inimeste appiminekut kahes grupis. Esimene grupp kuulis ebamäärast õnnetust (kõva mürts teises ruumis) ning teine grupp arusaadavat õnnetust (kõva mürts koos valuoietega). Nende seas, kes kuulsid ka oigeid, oli appiminek sagedasem.  
 
Kui tegemist on ebaselge olukorraga, siis on meie loomulikuks reaktsiooniks vaadata, et mida teevad teised, et toimuvat mõista. Aga selles seisneb probleem: kui igaüks vaatab teiste pealt, kas tegutseda või mitte ning mitte keegi ei taha jääda rumalasse olukorda, siis võib probleemne käitumine saada vaikse heakskiidu. Nii on tõenäoline, et selline käitumine ka tulevikus jätkub. 
 
Hea on aga teada, et me saame arendada oskusi, mis aitavad meil halvale käitumisele adekvaatselt reageerida. Need on uuringutele põhinevad soovitused: 
 
1. Leia lühike ja selge viis, et väljendada oma muret või mittenõustumist 

See aitab vältida teise inimese alandamist ja õpetliku loengu pidamist. See lihtsalt näitab, et kommentaar või tegevus ei ole OK inimese jaoks, kes nii käitub ja ka nende jaoks, kes seda pealt vaatavad. 
 
Ühes uuringus vaadeldi erinevaid vastuseid homofoobsetele kommentaaridele töökohal ning kõige tõhusamaks osutus rahulik, aga otsekohene vastus: hei, see ei ole cool. 
 
Samasugust lähenemist võib kasutada peaaegu igasuguse halva käitumise puhul. Selge mittenõustumine näitab, mis ei ole OK ja see on esmane samm, et luua uusi sotsiaalseid norme. 
 
2. Eelda, et tegu on sarkasmiga ja näita seda välja 

Vahel võib ütleja teha relvituks sellega, et eeldad, et nad on lihtsalt sarkastilised. Näiteks kui keegi kommenteerib negatiivselt võimalust saada naisjuht, siis võib talle öelda: „Ma tean, et sa tahad lihtsalt nalja teha, aga mõned inimesed tõesti mõtlevadki, et naised on liiga emotsionaalsed, et olla juhid.“ Sinu vastus näitab, et sa pole kommentaariga nõus, aga ei pane ütlejat tundma rumala või halvana. Küll aga võib see muuta edaspidist käitumist. 
 
3. Väljenda enda tundeid isiklike seostega 

Üheks võimaluseks on avaldada isiklik seos ebasobiva kommentaariga. Sa võid öelda näiteks: „Eelmises töökohas tegi juht ühe mu kolleegi arvel pidevalt nalju, kuni mu kolleeg vajas haiglaravi. Peale seda muutun ma taoliste naljade suhtes väga murelikuks.“ Nii ei tekita tagasiside kritiseeritavas kaitsepositsiooni, aga näitab selgelt, et tema käitumine oli vale. 
 
4. Harjuta aktiivselt erinevaid vastuseid probleemsele käitumisele 

Erinevate tehnikate õppimine ebaeetilisele käitumisele vastamiseks on väga vajalik, aga sellest ei piisa, kui ei õpi neid erinevates olukordades kasutama. Harjutamine vähendab hirmu oma arvamuse avaldamise ees ja kasvatab enesekindlust neid reaalsetes olukordades kasutada. 
 
Kõige efektiivsemad kursused, kus õpetatakse halvale käitumisele vastu seisma, sisaldavad lisaks teoreetilisele õpetusele ka võimalust harjutada tehnikate kasutamist rollimängudega erinevates olukordades.
 
5. Leia sõber, kes jagab sinu muret 

Stanfordi ülikoolis läbiviidud uuring näitas, et kui inimene ei ole üksi, siis on suurem tõenäosus, et ta hakkab kehtivatele sotsiaalsetele normidele vastu, isegi kui see on talle isiklikult riskantne. 
 
Theranose (ettevõte, kelle lubadus välja töötada uudne vereanalüüs osutus pettuseks) allakäik algas sellest, kui kaks töötajat oma murest avalikult rääkisid, hoolimata sellest, et see võis neile tuua pikaajalisi negatiivseid isiklikke ja professionaalseid tagajärgi. 
 
6. Pane ennast teise olukorda 
​
1999 aastal töötas endine USA politseinik Kathryn Bolkovac ÜRO inimõiguste uurijana Bosnia ja Hertsegoviinas. Ta avastas, et mõned kolleegid teostasid seksuaalkuritegusid – kasutasid prostituute, vägistasid alaealisi ning osalesid inimkaubanduses. Kui ta teavitas sellest ülemusi, siis teda alguses alandati, seejärel vallandati (2002 saavutas ta kohtus võidu ebaõige vallandamise eest).
 
Bolkovac on kolme lapse ema ning ta tundis isiklikku sidet ärakasutatud tüdrukutega. Ta ju ei sooviks, et inimesed vaikivad, kui keegi tema lastega niimoodi käituks.
 
Julguse leidmine, et oma arvamus ebasobivast käitumisest välja öelda, võib olla lihtsam, kui panna ennast teise inimese olukorda. Mõned inimesed on empaatilisemad, aga me kõik võime arendada endas empaatiavõimet. Me ju kõik ootame, et keegi tuleb meile appi, kui meiega on halvasti käitutud?
 
Me kõik võime õppida väljendama vastuseisu halvale käitumisele. Kui meid on piisavalt palju, siis suudame muuta kultuuri. Vahel piisab ühest häälest, eriti kui see üks hääl annab ka teistele julguse oma arvamust väljendada. 
 
 
Soovitused väljaandest: Greater Good Magazine