Kuidas võidelda töökiusamisega?

Psühholoogid Shoba Sreenivasan ja Linda Weinberger selgitavad toksiliste töökohtade põhjuseid, miks töökiusamist sageli ignoreeritakse ja kuidas kehtestada nulltolerants kiusajate vastu.
 
Võib arvata, et täiskasvanud ei kiusa üksteist töö juures. Selline käitumine võib juhtuda mänguväljakul, eks? Kahjuks mitte. Merle Tamburi doktoritöö põhjal võib töökiusamist Eestis kogeda ligi neljandik töötajatest.
 
Kõige sagedamini kasutatud definitsioon töökiusamise kohta on, et see on psühholoogiliselt solvav või ähvardav käitumine. Kiusamine võib avalduda otsese verbaalse rünnaku või ebamõistlike töönõudmistega, kaudsete tööd takistavate tegevuste või kuulujuttude levitamisena. Töökiusamine võib avaldada pikaajalist mõju organisatsioonidele, kiusatavatele ja nende perekondadele.
 
Mis tekitab toksilisi töökohti?
 
Näiteks võib tuua sellised käitumised:
 

• Töötaja kohta sarkastiliste kommentaaride tegemine koosolekutel;
• Ebamõistlikult suur töökoormus;
• Nõudmised teiste töökohustusi või vahetusi enda peale võtta;
• Mikromanageerimine ja seejärel töötajale etteheidete tegemine, et ta ei täitnud ebamõistlikke või selgelt määratlemata nõudeid;
• Olulise info varjamine või ressursside piiramine;
• Töötaja madalamale ametikohale viimine, kui ta ei täida ebamõistlikult kõrgeid nõudmisi;
• Kuulujuttude levitamine töötaja kohta.

 
Töökiusamisel võivad olla välised survetegurid nagu näiteks kulude kärpimine, ümberstruktureerimine, nõudmised tõsta tootlikkust jne. Kõige enam kogetakse töökiusamist juhtide poolt.
 
Töökiusamist soodustavad teatud juhtimisstiilid, nagu näiteks autokraatne, passiivne või ebajärjepidev juhtimine.
 
Mis on töökiusamise tagajärjed?
 
Ebaviisakat ja hoolimatut käitumist alluvatega võib mõnes töökohas pidada osaks ärimaailmast ning need, kes vastu peavad, “kasvatavad paksu naha”. Töökiusamisel on aga kõrge hind nii tööandjale, riigile, töötajale endale kui ka tema perele.
 
Tööandjale toob töökiusamine kaasa absentismi, tööjõuvoolavuse, madala tootlikkuse, loovuse puudumise, juriidilised kulud ja kahjud brändi mainele.
 
Riigile läheb töökiusamine maksma tööhõive ja tootlikkuse vähenemise ning absentismi kulud.
 
Kiusatav kannatab töömoraali ja enesehinnangu languse, frustratsiooni ja abituse ning füüsilise tervise halvenemise all. Tema pereliikmed aga võivad kogeda konflikte, ärevust, depressiooni, tulemuste halvenemist tööl või koolis.
 
Mis on levinumad viisid töökiusamisega tegelemiseks?
 
Sageli langeb töökiusamisega tegelemise koorem kiusatava õlule. Kaebustega tegelemise ja töötajate abistamise tõhusus sõltub sellest, kui tõsiselt ettevõte kaebusi võtab.
 
Kahjuks on tendents, et töökiusamist peetakse hoopis isikutevaheliseks konfliktiks või kirjeldatakse juhi tööstiili “kõva käe”, mitte agressiivsusena. See viib probleemi alahindamiseni ja see jääb lahendamata.
 
Kiusatav töötaja, kelle kaebusi pole tõsiselt võetud, võib sattuda põlu alla, saada probleemitekitaja maine, kogeda kättemaksu või hirmu töökoha kaotuse pärast – või ka tegelikult töö kaotada. Selline lähenemine toob ohvriks ohvri ja saadab sõnumi teistele töötajatele: ärge kaevake.
 
Arendades usalduse kultuuri
 
Vastavas kirjanduses on võitluses töökiusamisega peetud kõige tõhusamaks usalduse kultuuri arendamist ettevõttes. Seda aitavad teha järgmised tegevused:
 

• Juhtide koolitamine sellest, milles seisneb töökiusamine ja kuidas sellega tegeleda;
• Tugi kiusatavatele, kas personaliosakonna või töötervise spetsialisti poolt;
• Töötajate rääkima julgustamine mitteaktsepteeritavast käitumisest;
• Kiusamise märkamine varases staadiumis;
• Turvaline teavitamine kiusamisest;
• Mitteametlike lahenduste leidmise toetamine.

 
 
Nulltoletants töökiusajatele
 
Tööandjad ja organisatsioonid aga siiski aeg-ajalt salgavad, vähendavad või kaitsevad töökiusamist, hoolimata sellest, et see toob organisatsioonile otseseid kahjusid. Nulltolerantsi saavutamine nõuab tööandjatelt suuremat pingutust kui vaid vastavate juhendite kirjapanek.
 
Kui suures organisatsioonis on töökiusamisega tegelemine muutunud pikaajaliseks bürokraatlikuks protsessiks, siis võib kiusatav kiusaja meelevalda jääda kogu selle ajaks. Kui tööandjad ei reageeri probleemile piisavalt kiiresti, siis võib kõige tõhusamaks ravimiks olla – nagu ka koolikiusamise puhul – avalik teavituskampaania nulltolerantsist töökiusamisele.
 

Allikas: People Management Daily

Veel artikleid:
Kas ebaviisakus on nakkav?
Iga viies juht on toksiline