Juht, kui paljudest probleemidest organisatsioonis oled sa teadlik? Sidney Yoshida andmete põhjal võib üsna kindlalt öelda, et hindad ennast üle. Oma uuringus “Teadmatuse jäämagi” (The Iceberg of Ignorance), väidab Yoshida, et tippjuhid on teadlikud vaevalt 4%-st probleemidest, mis mõjutavad organisatsiooni antud hetkel. Keskastmejuhid on teadlikud 9%-st probleemidest ning esmatasandi juhid 74%-st. Kas tema hinnangul on keegi organisatsioonis teadlik kõikidest probleemidest konkreetsel ajahetkel? Jah, on küll: eesliini töötajad (töötajad, kes otseselt puutuvad kokku klientidega-toim.). Niisiis, Yoshida uuringu kohaselt, need inimesed, kellel on parimad võimalused ja autoriteet probleemide lahendamiseks, teavad probleemide olemasolust kõige väiksema tõenäosusega. Kas kitsaskohad seotud efektiivsusega, töötajate heaoluga, töökoormusega, professionaalse arengu võimalustega või muude küsimustega, tuleb neid märgata ja lahendada kiiresti kui tööandja soovib, et töötajad liiga kiiresti organisatsioonist ei lahkuks. Kui juhtkond aga pole neist isegi teadlik, siis pole ka lootust, et need lahendatud saab. Juhil on võimalik olla kapten laevas sellisel moel, mis väldib teadmatuse jäämägedele otsa sõitmist: 1. Kasutage impulssuuringuid Impulssuuringuid viiakse läbi iganädalaselt või üle paari nädala lihtsate küsitlusankeetidega ja nendega võib küsida töötajate tagasisidet erinevatele tööd puudutavatele küsimustele. Kuna võib kindel olla, et eesliini töötajad on vägagi teadlikud probleemidest organisatsioonis, siis kõige lihtsam viis nendest teada saamiseks on neilt otse küsida. Mõned meeskonnaliikmed võivad olla tagasihoidlikud või ei julge anda otsekohest tagasisidet, aga impulssuuringud võimaldavad neil vastata anonüümselt. Nii kasvab ka tõenäosus, et töötajad on vastustes ausad. Analüüsi mustreid töötajate vastustes ning leia, mis vajab parandamist. Tegutse nende soovituste järgi nii operatiivselt kui võimalik. 2. Hoia oma uks avatuna Kui soovid olla teadlik probleemidest, mis organisatsioonis esinevad, siis võta harjumuseks hoida oma tööruumi uks lahti võimalikult sageli. Julgusta inimesi läbi astuma ning rääkima muredest, mis on tekkimas või võivad tekkida tulevikus. Mida avatumad sa suudad veenda oma inimesi olema, seda väiksema tõenäosusega löövad halvad uudised sind jalust. 3. Vii läbi lahkumisintervjuud Ära lase töötajatel lahkuda, ilma et küsiksid, mis läks valesti. Vii läbi lahkumisintervjuud iga töötajaga, kes otsustab uue töövõimaluse kasuks. Küsi igalt töötajalt, mis neile ettevõtte juures meeldis ja mida nad muudaksid, kui see oleks nende teha. Kasuta seda informatsiooni, et probleemseid valdkondi välja selgitada. Kui leiad tõsise probleemi, siis tegutse kiirelt selle lahendamiseks. Kui nii toimid, siis kasvatad kindlasti töötajate heaolu ning veenad inimesi oma meeskonda kauemaks jääma. Arenda välja protsess töötajatega nii, et nende tagasisidele saab alati loota, kui asjad ei lähe nii hästi kui võiks. Sel viisil ei jää juht pimedusse ja sinu laeval läheb hästi ka edaspidi. Allikas: TINYpulse Veel artikleid: "Töökohad tapavad inimesi ja keegi ei tee välja" Me töötame paremini, kui tunneme ennast hästi, ütleb uuring
0 Comments
Leave a Reply. |