Kuidas tulla toime kolleegide pidevate vajadustega?

Sinust on saanud kolleegide probleemide lahendaja, aga sinu enda töö kannatab teiste vajaduste tõttu. Mida teha?
 
Sina oled see, kelle juurde tullakse esimesena. Kolleegid pöörduvad su poole oma isiklike ja tööalaste probleemidega või lihtsalt siis, kui nad on oma ülesannetega jännis.
 
Tunda ennast vajalikuna on tore, aga päevast päeva teiste asjadega tegelemine kurnab. Kuidas vabastada ennast koormusest, et keskenduda oma tööle? BBC Capital küsis nõu mitmetelt asjatundjatelt.
 
Lorraine Tilbury, isikliku ja professionaalse arengu ettevõtte HorsePower asutaja, Prantsusmaa
Tilbury soovitab kehtestada piirid – on väga oluline leida oma piirid ning õppida “ei” ütlema asjadele, mida sa ei pea tööl tegema. “Kui vajalikuna tundmine on oluline osa sinu eneseväärtuse tundest, siis võib see olla väga hirmutav", arvab ta.
Üks lihtne viis “ei” ütlemist harjutada on teha seda väljaspool töökeskkonda, näiteks kaupluses. Küsi asja, mida sa ei leia või riideeset, mida soovid proovida, aga lahku poest midagi ostmata, ükskõik, kui palju müüja sinuga tegeleb.

Õpi “ei” ütlema naeratades. Tilbury soovitab öelda umbes nii: “Mul tõesti ei ole hetkel aega sinuga rääkida. Ma pean keskenduma oma projektile/tööle.” Ja pea meeles, et sa ei pea vabandama.
 
Kui kolleegid on harjunud, et tõttad neile kohe appi, siis võib olla vajalik neile viisakalt, aga kindlalt ära öelda rohkem kui ühe korra, arvab Tilbury.
 
Martin Kilduff, organisatsioonikäitumise professor, UCL School of Management, London
 
Kilduff toob välja, et uuringud näitavad, et inimesed, kelle juurde kolleegid tulevad nõu küsima, on tulemuslikumad ja oma karjääris edukamad. Seega, olla inimene, kelle juurde tullakse, omab mitmeid positiivseid mõjusid karjäärile. Aga kui olukord on väljunud kontrolli alt, siis on mõned sammud, mida teha, et mitte mattuda teiste inimeste probleemide alla. “Kui olla liiga sageli nõus oma aega kulutama tööga mitte seotud asjadele, võib see mõjutada sinu enda töö tulemust”, ütleb Kilduff.
 
Esiteks, peaksid määratlema ajalised piirid sellistele segajatele. Mõtle sellest kui kõnetunnist, mille ajal teemasid käsitleda.
 
Seejärel mõtle, kes veel kollektiivis võiks üle võtta osa probleemide lahendamise tööst. “Sellisel moel näitad oma delegeerimis- ja juhtimisoskust, aga säilitad keskse positsiooni oma võrgustikus.”
 
Mark Kennedy, strateegia ja organisatsioonikäitumise abiprofessor, Imperial College Business School, London
 
Probleemide lahendamine on oluline juhtimisoskus, aga tippjuhid üldiselt ei lahenda ise probleeme, vaid tegelevad rohkem arenguküsimustega, arvab Kennedy. “On lihtsam lahendada kiired probleemid ise, aga kui nii jätkata, siis lõpuks see matab su enda alla.”
 
Tõhusad juhid – need, kes on oma töös edukad ja ka õnnelikud – õpivad probleeme lahendama kaudselt, investeerides inimestesse ning koolitajatesse ja tugisüsteemi.
 
“Mõtle inimese peale, kes peaks oma probleemi lahendama. Veeda temaga aega enne probleemi, probleemi ajal ning peale seda. Teiste arendamine ja jõustamine toimib kõige paremini, kui suhted on terviklikud, mitte tehingupõhised.”


Veel artikleid:
Kuidas arendada meeskonnas emotsionaalset intelligentsust?
Kuidas kasvatada oma juhtidest liidreid, mitte managere