Kuidas saavutada eesmärke, sest inimene ei muutu üleöö?

Käes on veebruar ja võimalik, et tänaseks on ind uue aasta lubaduste täitmiseks vaibunud. Ära tunne ennast halvasti, näiteks 40% ameeriklastest, kes lubavad uuel aastal trenni minna, raha säästa, vähem nutiseadmeid kasutada jne hülgavad oma lubadused juba mõne nädalaga. Ajapikku kasvab see number 90%-ni.
 
Stanford News jagab teaduslikele uuringutele põhinevaid soovitusi, kuidas hoida motivatsiooni, sihikindlust ja olla loov kogu aasta jooksul.
 
Ennast ei tasu süüdistada, sest sinu head kavatsused 1. jaanuarist uueks ja paremaks inimeseks saada on algusest peale hukule määratud Stanfordi teadlaste uuringute põhjal, kes on uurinud inimese arengut ja käitumist õppimise kaudu.
 
Põhjuseks on see, et uue aasta lubaduste komme põhineb eksiarvamusel, et inimesed võivad muutuda üleöö, kui neil on tahtejõudu. Ja kui seda ei juhtu, siis see justkui kinnitaks uskumust, et inimesed ei muutu.
 
“Probleem seisneb selles, et uue aasta lubadustega me paneme oma õlgadele “võta ennast kokku ja hakka tegutsema” koorma,” ütleb psühholoogilise arengu abiprofessor  Jelena Obradovic.
 
Sageli on aga peamisteks süüdlasteks välised takistused. Võib-olla ei ole võimalik last hoiule anda, et pilateses käia või on töökoormus liiga suur. “Igal pool meie ümber on selliseid takistusi,” ütleb Obradovic. “Selleks, et tõesti muutuda ja olla sihikindel, peaksid mõnikord ka need takistused muutuma.”
 
Inimtunnetuse ekspert Daniel Schwartz nõustub sellega. “Inimesed muutuvad kogu aeg ja igas vanuses. Aga see ei ole tahtejõu küsimus. Ümbritseva keskkonna loov kasutamine enda toetuseks on lubaduste täitmise võtmeks.”
 
Õnneks on mitmeid nippe, et aidata inimestel ennast enesearendamise rajal hoida.
 
Motivatsioon: väiksed asjad loevad
 
Esiteks, vaata üle oma eesmärgid, kas nad ikka on mõistlikud. Professor Deborah Stipek, kes on uurinud, kuidas õpetajad, coachid ja juhid saaksid inimesi motiveerida, ütleb, et inimesed ei pinguta, kui neile tundub, et õnnestumise tõenäosus on väiksem kui 50%.
 
Sellega on seotud ka kontroll tulemuse üle. “Ilma usuta, et sa õnnestud või et sul on kontrolli tulemuste üle, ei tee sa pingutust,” ütleb Stipek.
 
Mõõdukad sammud aitavad ehitada enesekindlust. Stanfordi hariduse ja psühholoogia professor Geoffrey Cohen teab, et inimesed ei arene, kui nad tunnevad ennast ebapiisavana. Väiksed sammud, mis näitavad, et inimene saab hakkama ka raskematel hetkedel, võivad viia kaugele.
 
Cohen on olnud kaasautor 2011-l aastal läbiviidud kaalulangetamise ning 2009-l aastal teismeliste õpiedukuse uuringutes, mis leidsid, et inimesed, kes kirjutavad üles oma põhiväärtusted – need, mis annavad nende tegevusele tähenduse hoolimata stressist – tunnetavad kõrgemat heaolu ja enesekontrolli ning on edukamad oma eesmärkide saavutamisel.
 
“Väiksed asjad viivad kaugele, kui nad juhtuvad õigel hetkel,” ütleb Cohen. “See tähendab näiteks eesmärkide sidumist oluliste väärtustega, psühholoogiliselt aja maha võtmist, et reflekteerida, mis tõeliselt läheb korda.” Ta soovitab eesmärke mitte abstraksteks jätta, vaid seada konkreetsed plaanid, kuidas neid saavutada.
 
Ole ettevaatlik premeerimise kasutamisel enesemotiveerimisel. “Preemia on mõjus, aga see võib olla ka ohtlik,” ütleb Schwartz. Uuringud on näidanud, et kui soov on ennast mõjutada muutuma, siis preemiast võib kujuneda eesmärk omaette. “See lülitab su enda välja, nii et ainus, millele keskendud, on preemia”
 
Õige oleks premeerida käitumist, mitte tulemust. Schwatz meenutab hetke oma karjääris, kui ta mõistis, et ta pole avaldanud piisavalt artikleid, et akadeemias edasi jõuda. Nii seadis ta sisse süsteemi, et iga reede õhtu kirjutab ta kaks tundi. Ta ei survestanud ennast midagi valmis saama, kuid ta pidi vähemalt mõtlema teemadele ja töötama ideekavandi kallal. Peale kahte tundi premeeris ta ennast klaasi viski ja steigiga (soovitame tervislikumaid valikuid!-toim.). “Nüüd 25 hiljem olen ma kirjutanud kõvasti artikleid. Kui sa veedad mingi asjaga piisavalt aega, siis muutud selles heaks.”
 
Tõhusad on ka lihtsad tehnikad, nagu näiteks post-it paberite panemine nähtavale kohale või progressi jälgimine kalendris. “Kasuta oma keskkonda enda abistamiseks,” soovitab Schwartz.
 
Sihikindlus: keskendu pehmetele oskustele
 
Oluline on säilitada tunnetus eesmärgist kiusatustest ja takistustest hoolimata. Et seda edukalt teha, on vaja oma stressi ja emotsioone juhtida. Prof. Obradovic on seda põhjalikult uurinud laste ja vanemate põhjal.
 
“Meil kõigil on mitmeid oskusi, mis aitavad meil planeerida ja kontrollida oma käitumist, keskendada tähelepanu ja ohjeldada impulsiivsust,” ütleb ta. Sellised pehmed oskused aitava meil mõelda paindlikult, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks, et mõelda ja tegutseda uuel viisil.
 
Enamus nendest oskustest areneb lapsepõlves. Aga inimesed võivad areneda ja parandada neid igas vanuses, ütleb Obradovic. Meditatsiooni ja ärksameelsuse praktikate harjutamine on suurepärane viis stressi vähendamiseks ning eneseregulatsiooni kasvatamiseks. Mõne pilli või uue keele õppimine aitab samuti aju elastsust ja kohanemisvõimet parandada.
 
Loovus: mine välja
 
Kes ei sooviks oma ellu rohkem loovust? Kahjuks on kujutlusvõime lendamist kergem soovitada kui teha. “Loovus on keeruline valik. See tähendab, et me proovime midagi julget, aga sellega kaasneb võimalus, et see osutub valeks või ei anna tulemust,” ütleb Schwartz.
 
Hea uudis on, et loovus ei ole geneetiline ja igaühel on võime uudselt mõelda. Schwartzi uuring näitab, et ümber kvartali kõnd võib ergutada loovust. See mitte ainult ei tõsta tuju, vaid nõuab ka vajalikku tähelepanu kõrvalejuhtimist, seega need filtrid ajus, mis muidu blokeeriksid uusi ideid, on hõivatud kõndimisega.
 
Teine nipp on selline: kui sa soovid loovalt mõelda konkreetse probleemi või projekti üle, siis mõtle välja kolm või neli lahendust. “Ära ainult jää esimese idee külge kinni ja hakka seda täiustama,” soovitab Schwartz. “Leia kolm või neli ideed. Sa leiad, et neljas idee on palju parem, kui esimene.”
 

Veel artikleid:
5-minuti harjutused, mis aitavad kinnijooksnud loovust äratada
Võib-olla ei peaks edu saavutamiseks endale eesmärke seadma?