Kuidas piirata tähelepanu häirivat tehnoloogiat?

Tundub uskumatu, aga keskmine keskendumisvõime inimesel on nüüd väiksem kui kuldkalal. Kuldkala keskmine keskendumisvõime aeg on üheksa sekundit, meie oma aga kaheksa.
 
See on üpris šokeeriv statistika, aga miks on see laiemas pildis oluline? Lühidalt öeldes on tähelepanu häirimine muutunud tänasel digitaalsel ajastul epideemiliseks. See röövib meie tähelepanu, vähendab tulemuslikkust ja võib lausa määravaks osutuda selles kas õnnestume või mitte.
 
George Mason ülikooli doktorandi Cyrus Foroughi uurimistöö järgi piisab üheminutilisest tähelepanu kõrvalejuhtimisest, et puhtaks pühkida meie lühiajaline mälu. Kõigest 2,8 sekundiline segamine (nii palju võtab aega, et lugeda läbi lühike sõnum) võib kahekordistada vigade määra lihtsas järjestusülesandes ja 4,4 sekundiline segamine kolmekordistab seda.
 
Linda Stone, kes on töötanud nii Apple’s kui Microsoft’s, selgitab, et me oleme nii hõivatud kõigel silma peal hoidmisega, nii et me ei keskendu millelegi. Ta kutsub seda nähtust pidevaks osaliseks tähelepanuks.
 
Hiljutine nutitelefonide kasutajate uuring näitas:

• 67% vastanud telefonikasutajatest kontrollivad telefonist sõnumeid, teateid või kõnesid, isegi kui nad ei ole märganud, et telefon vibreeriks või heliseks.
• 44% telefonikasutajatest on maganud telefon voodi kõrval, sest nad tahavad olla kindlad, et saavad öösel kätte kõik kõned, sõnumid või teated.
• 55% vastajatest on vaadanud oma e-posti peale kella 23.00 õhtul.

 
Nagu kirjutas New York Times Magazine: meil ei ole enam puudu informatsioonist, vaid tähelepanust. Digitaalsel ajastul, kui töö, kodu ja mäng on kõik ühtesulanud, pole meil sageli võimalust valida töögraafikut või –eesmärke. Siiski on aga võimalik sisse seada olulisi muudatusi, et tagasi saada kontroll oma tööõnne üle.
 
5 võimalust pihta hakata
 
 
1. Lülita ennast teadlikult välja  

Kuna üha enam tööandjaid eeldab, et oleme kättesaadavad 24/7, siis muutume oma telefoni orjaks. Liigne kommunikatsioon võib aga töö tulemuslikkusele negatiivselt mõjuda.
 
Uuringud näitavad, et isegi lühiajaline eemaldumine tehnoloogiast parandab meie fookust, mille tulemusena kasvab 57% koostöö tõhusus, 88% õppimise efektiivsus ja 42% sotsiaalne tõhusus.
Kuna enamus meist ei saa ennast täielikult tehnoloogiast välja lülitada, siis püüa piirata selle kasutamist nii, et loed e-kirju harvemini. Hiljutine uuring leidis, et inimesed, kes vähendasid e-posti lugemist kolme korrani päevas, kogesid märgatavalt vähem stressi.
 
2. Tea oma numbreid 

Keskmine inimene kontrollib oma telefoni 150 korda päevas. See tähendab, et kui iga tähelepanu häirimine võtab ühe minuti (mis on optimistlik arvestus), siis kokku teeb see 2,5 tundi päevas. See teeb 912,5 tundi aastas ehk 38 päeva!
 
Teadmine on võim, mis tähendab seda, et teades täpselt, kui palju aega sa praegu kulutad tehnoloogia kasutamisele, saad edaspidi selle kasutamist piirata. Lae alla Unplugged äpp, et näha, kui mitu korda telefoni kasutad. Numbrid võivad sind üllatada ja innustada tegema paremaid valikuid oma tehnoloogia kasutamise ajas.
 
3. Jaga oma plaani 

Kui sul on vaja mõneks ajaks tehnoloogiast välja lülitada, siis seadista lühiajaline automaatvastus selgitusega, millega töötad ja millal oled kättesaadav. See väike žest näitab teistele, et pead neist lugu, aga väärtustad ka oma tööd. Kui muretsed, et mis mulje jätab see juhile, siis selleks pole põhjust. Paljud neist rõõmustavad, et soovid rohkem keskenduda ning võib-olla saavad ka inspiratsiooni, sest oma sisemuses soovivad teha sedasama.
 
4. Peida telefon ära 

Kas me seda tunnistame või mitte, aga enamus meist on füüsiliselt sõltuvad telefonist. Me kardame lahti lasta oma tehnoloogilisest nabanöörist, sest keegi võib just siis meid vajada. Me hoiame telefoni lähedal ja sisselülitatuna, kui töötame. Kuigi me arvame, et meie tahtejõud on telefoni märguannetest tugevam, siis näitavad uuringud siiski, et ainuüksi telefoni olemasolu vähendab tootlikkust ja tähelepanu kognitiivselt nõudlikes ülesannetes.
 
Nii et kui soovid enam keskenduda tööle ja vähem aega ühelt ülesandelt teisele hüpelda, siis pane nutitelefon oma silmapiirilt ära – sahtlisse, kotti või arvuti taha.
 
5. Kasuta “tegelikult?” reeglit 

Kui tunned ahvatlust tehnoloogia kasutamiseks, küsi endalt: kas see tegelikult teeb mind õnnelikumaks või tulemuslikumaks?
 
Näiteks, kas telefoni kaasavõtmine kohvinurka tegelikult värskendab su vaimu või see hoopis segab sinu suhtlemist kolleegidega? 450 töötaja uuring Lõuna-Koreas näitas, et inimesed, kes pausi ajal ei kasutanud nutitelefone tundsid ennast energilisemalt ja vähem emotsionaalselt väsinuna, kui need, kes võtsid telefoni pausile kaasa – olenemata sellest, kas nad kasutasid seda või mitte.
 
Nutitelefonis surfamine on muutunud refleksiks tühjadel hetkedel ja see on põhjuseks, miks me selle alati kaasa võtame. Kui märkad, et kasutad tehnoloogiat sageli selleks, et ennast välja lülitada, siis püüa muuta käitumist nii, et keskendud ajaveetmisviisidele, mis tegelikult toidab sinu pikaajalist rahulolu ja tootlikkust, selle asemel, et lühidalt tähelepanu kõrvale juhtida.
 
Kui neid soovitusi rakendada, siis õpid digitaalse ajastu segajaid juhtima ning koged tulevikus suuremat heaolu.
 

 
Allikas: Good Think

Veel artikleid:
8 küsimust tööst taastumise kohta
Multitasking ei anna häid tulemusi, ütlevad teadlased