Kui jutud kontoris muutuvad liiga negatiivseks, võib kannatada kogu organisatsioon

Kuulujuttude rääkimine on inimkonnale eluks hädavajalik tegevus, millel on palju positiivseid mõjusid. Sagenenud klatš aga võib olla märgiks kommunikatsiooniprobleemidest ja ebaõiglusest. Kui kohvinurgajutud muutuvad liiga negatiivseks, siis võib kannatada kogu organisatsioon. 
 
Ettevõttes viiakse läbi sisemine kandideerimine vabanenud juhi positsioonile. Varsti algavad kuulujutud ja spekulatsioonid kohvinurgas. Kas tead, kes on kandideerinud? Aga kellele see töö kõige paremini sobiks? Mida kandidaat peab oskama?
 
Kuulujutud töökohas on pigem reegel kui erand. Töökohad on sotsiaalsed areenid, kus inimesed räägivad üksteisest. Kuulujuttudel on ka palju positiivseid mõjusid. See aitab inimestel oma mõtteid, ideid ja tundeid jagada, lisaks saab selle abil üksteist paremini tundma õppida. Kuulujutud võivad isegi tootlikkust tõsta, sest vähesed viitsivad lugeda koosolekute memosid, aga suust suhu liikuv sõnum jõuab kohale.
 
Ajaloolane Yuval Noah Harari kirjutab oma bestselleris Sapiens – inimese lühike ajalugu, et üks inimese kui liigi edu saladus on kuulujuttude rääkimine, kuna see aitas moodustada suuremaid ja mõjuvamaid hõime.
 
Kuulujuttude abil pürivad inimesed looma üksteisega usalduslikke suhteid ja vahendama infot selle kohta, keda võib usaldada ja keda mitte. Keelepeks kasvatas inimesele loo jutustamise oskuse, mille abil on lihtsam mõista keerulist maailma. Sotsioloogide arvates ühendab kuulujutt maksimaalselt 150 inimest. Suurem arv inimesi ei suuda üksteist lähemalt tunda ning tõhusalt kuulujutte rääkida.
 
Harari meelest on ka tänapäeval organisatsioonides sama kriitiline künnis. Sellest allapoole jäävad võrgustikud püsivad koos peaasjalikult lähedaste tuttavate ja kuulujuttude levitamise najal.
 
Professor Jari Hakaneni meelest on kuulujuttude levitamist töökohtades teaduslikult veel vähe uuritud.
 
“See on üllatav, sest kaks kolmandikku inimestevahelisest suhtlemisest on olemuselt kuulujutud.”
 
Hakanen defineerib positiivseks kuulujutuks väikse grupi ebaametlikku, neutraalset või positiivset juttu inimesest, keda ennast pole kohal.
 
Negatiivne kuulujutt jällegi kasvatab halba õhkkonda ja halvimal juhul püütakse sellega rikkuda selle inimese mainet, kellest jutt käib.
 
“Tänapäeva tööelu pakub kahjuks palju eeldusi negatiivsele keelepeksule. Ebakindlus, pidevad muutused ning info ja avatuse puudumine toidavad negatiivseid kuulujutte.”
 
Ka Skype’i ja emaili ajastu ning pidev kiirustamine kasvatavad klatši. “Puudulik inimlik kontakt kasvatab usaldamatust ja jätab ruumi spekulatsioonidele. Infopuudust paigatakse ebaametliku kommunikatsiooniga.”
 
Hakaneni meelest kasvav keelepeks töökohas võib rääkida ka õigluse puudumisest, sest selle abil võivad inimesed välja elada oma pettumust.
 
Enamus meist räägib parema meelega lähemate töökaaslastega. Negatiivset keelepeksu aga tasub siiski viimase võimaluseni vältida. “Negatiivne jutt võib hetkeks tunduda sillana kahe vestleja vahel, aga lõpuks jääb sellest mõlemale kehv tunne. Ka kuulujutu edastaja enda maine võib saada pleki.”
 
Ettevõtte juhtkond peaks kaardistama, milliseid kuulujutte töökohal levitatakse. Hakaneni sõnutsi tähendab see juhi poolt kohalolekut ning mitteformaalselt juhtimist, mille käigus töötajatega räägitakse nende igapäevasest käekäigust.
 
“Juht peab töötajaga kontakti looma isiklikul tasandil. Kui organisatsiooni juht ei lasku töötajate tasandile, siis ei ole võimalik mõista ja õppida, milline organisatsiooni kultuur tegelikkuses on.”
 
Kui ettevõttes viiakse läbi suuri muutusi, siis peab juhtkond eriti palju tähelepanu pöörama infoliikumisele ja dialoogi lisamisele. Hakaneni meelest võib juhtkond empaatilise ja siira kohaloleku ning suhtlemisega märkimisväärselt vähendada negatiivsete kohvinurga juttude määra.
 
Töökohtades ei ole kunagi võimalik kuulujutte täielikult vältida, sest ebaametlik infovahetus on inimeste dna-s. Isegi kui töötajaid keelata üksteisega rääkida, siis kindlasti leiavad nad viisi, kuidas infot vahetada. Hakaneni sõnul tasuks organisatsioonidel inimesi innustada heade kuulujuttude levitamisele. Seljataga toimuv tunnustav jutt tugevdab tööõhkkonda.
 
“Õnnelikkuse uuringud räägivad selget keelt: hea rääkimine ja hea tegemine kasvatavad märgatavalt inimeste heaolu.”
 
1. Kuulujutud ei ole ainult halvad. Kuulujuttudel võib olla ka palju positiivseid mõjusid. Need aitavad inimesi jagada tundeid, lisaks loob inimestevahelist usaldust. 

2. Pea silmas: Ebakindlus, pidevad muutused ning info ja avatuse puudus toidavad negatiivseid kuulujutte. 

3. Kasuta positiivselt. Juhtkond peaks innustama inimesi positiivseteks kuulujuttudeks. Seljataga toimuv tunnustamine tugevdab tööõhkkonda. 

4. Märka. Kuulujutud on osa töökoha kultuurist ning organisatsiooni juhtkond peab olema selles osas tähelepanelik. 

5. Liigselt ei tasu muretseda. Kuulujutte ei saa kunagi töökohtades täielikult vältida, sest see on osa inimlikkusest. 


Allikas: Kauppalehti


Veel artikleid:
Kuulujutud töökohal
Kuidas juhid saavad vähendada kadedust töökohal?