Töökohtades on palju üksildust ja me võime olla osalised selle levikus. Üksildus on teema, millest tööl eriti ei räägita. Tööl mõõdetakse meie tulemusi ning tundub, et pole oluline mõelda, kas kolleeg on üksildane või mitte. Üksildust peetakse sageli iseloomuomaduseks või et see teema kuulub igaühe eraellu. Üksildust on ka seetõttu raske määratleda, kuna seda tõlgendatakse emotsionaalse seisundina. Mõni on rahul väheste sõprussuhetega, teisele aga teeb üksildus haiget. Tööheaolu ja juhtimise seisukohalt on asi keerulisem. Üksildaste töötajate olukorda võib otsustavalt mõjutada see, kui innustavaks ja lähedaseks peetakse kollektiivi. Harvardi ülikoolis on laialdases kestvusuuringus 75 aasta jooksul uuritud, kuidas on kujunenud 724 mehe õnnelikkus. Kuna uuringu läbiviimise aeg on erakordselt pikk, on uuringul juba neljas juht – Robert Waldinger. Waldingeri hinnangul on nende uuringute tulemus harvaesinevalt ühene: head suhted hoiavad meid õnnelikuma ja tervemana. Oluline ei ole sõprade arv, vaid see, kui lähedased on suhted. Näiteks paarisuhted, kus on palju konflikte ja partnerite vahel puudub lähedus, on tervisele kahjulikud. Ka professor Juha Saari, kes on avaldanud koos 15 kaasautoriga teose üksildusest Soomes, räägib, et küsis kord 25-liikmeliselt töökollektiivilt, mis nende koristaja nimi on. Keegi ei teadnud, kuigi koristaja oli tööl olnud juba kümme aastat. Selliseid hierarhial põhinevat inimeste erinevat väärtustamist on töökohtades palju. Uuringud näitavad, et selline positsioonist tulenev halb enesetunne vähendab tajutavat elukvaliteeti. Ka väikeste gruppide uuringutes on selgunud, et isegi hästi toimivates meeskondades on sageli inimesi, kellel ei ole sotsiaalseid võrgustikke. Muuhulgas on käitumisteadlane Matthew Lieberman oma uuringutes näinud, et sotsiaalne hülgamine aktiveerib ajus samu piirkondi kui füüsiline valu. Nagu sunnib näljatunne sööma, nii sunnib ka sotsiaalne valu liituma grupiga. Harvardi uuringu kohaselt need mehed, kes olid 50-aastaselt kõige rahulolevamad oma suhetega, olid ka rühma kõige tervemad 80-aastastena. Waldingeri sõnul naudivad elu kõige rohkem need, kellel on lähedased, kellelt tuge saada. Hea nõuanne argipäeva valikuteks: kui peab valima mille iganes ja sõpruse vahel, siis tasub valida sõprus. Saari nõuanne töökollektiividele on veelgi lihtsam: keegi ei ole kunagi midagi kaotanud, kui teretab iga kolleegi. Allikas: Helsinkin Sanomat Veel artikleid: Kui saaksid maailma paremaks muuta ainult 8 sekundiga, kas teeksid seda? Kuidas arendada meeskonnas emotsionaalset intelligentsust?
0 Comments
Leave a Reply. |