Soome teadlase Arto Pesola hinnangul võib kontoritöötajate aktiivsust võrrelda puuris peetavate ahvidega. Istuge palun. Võta tool ja istu. Istekohti jätkub esimesele 20-le. Meie ühiskond soosib istumist. Eelpooltoodud fraasid on näited, kuidas igapäevaselt märkamatult suunatakse inimesi istuma. Liikumisfüsioloog ja teadlane Pesola ütleb, et inimene, kes ei soovi istuda, võib tunda lausa sotsiaalset survet. “Meie uuringus osalejate eesmärk oli püüda vähendada istumist. Osa neist soovis muuhulgas seista töökoha kohvinurgas, kui teised istusid. Nad said aga küsimuste osalisteks ning pidid põhjendama oma seismist. Lõpuks viis see selleni, et ka nemad istusid maha.” Istumise vastu on keeruline võidelda, sest see on nii ahvatlev ja lihtsaks tehtud. Sageli on see lausa vältimatu. Istumise halvast mõjust on viimastel aastatel räägitud palju ja sageli kuuleb ka ütlust: istumine tapab. Pesola arvates on see siiski lihtsustamine. “Istumise negatiivsete mõjude ennetamisel vabal ajal on suur tähtsus. Kui istud tööl kaheksa tundi järjest ja ei liigu ka selle järel, siis enneaegse suremuse risk tõuseb lausa 60%. Kui aga aktiivset liikumist on kasvõi pool tundi päevas, siis risk väheneb märgatavalt.” Kõige kahjulikumad on tööd, kus ei saa pausi pidada, olgu põhjuseks siis liigne aktiivsus või passiivsus. Pesola arvates oleks istuva tööde tegijatel hea tõusta toolist kasvõi hetkeks seisma või kõndima iga poole tunni järel, sest nii saab aktiveerida istumisel passiivseks jäänud lihaseid. Pesola ütleb, et istuva töö tegijad on passiivsed pea 90% tööajast, ehk sama palju kui puuris peetavad ahvid. Ta annab soovitusi ka igapäevasteks väikesteks muutusteks, millega liigset istumist vähendada. “Võib kasutusele võtta kalendri, kuhu panna kirja, mida mis päeval teha. Teisipäeval sõidan tööle ja tagasi jalgrattaga. Kolmapäeval jätan auto kaugemale parklasse ja kõnnin sealt tööle. Prindin paberid kontori teises otsas asuvasse printerisse. Reedel käin lõunal kaugemas söögikohas. Väikesed asjad.” Kuigi inimeste liikumisharrastuste ja erinevate personaaltreenerite teenuste populaarsus on kasvanud, siis suurenev passiivsus väljaspool lühikesi liikumisharrastusi vähendavad nende tulemuslikkust. Liikumine on viimastel aastatel teatud viisil muust elust eraldunud. Tänapäeval tähendab liikumine paljudele spetsiaalset kohta, kus ollakse dressides ja kus on juhendajad. Liikumist võib aga harrastada igapäevaselt. Kuigi keskkond sageli suunab meid passiivsusele, sõltub palju inimese enda valikutest. Allikas: Helsingin Uutiset Veel artikleid: 20 sekundit võib määrata, kuidas veedad järgnevad kaks tundi Uuringust selgub: enamus inimesi kasutab valesid viise tööl energia taastamiseks
0 Comments
Leave a Reply. |