Meie isiklikud piirid on nagu nähtamatud barjäärid, mis eraldavad meid muust maailmast. Piirid näitavad, kes me oleme ning hoiavad meie füüsilist, psühholoogilist, emotsionaalselt ja vaimset turvatunnet. Kui meil on asjakohased piirid, siis see kindlustab, et oleme kaitstud käitumise eest, mis on haavav, lugupidamatu või pealetükkiv. Inimesed, kellel on terve arusaam oma piiridest – teadmine sellest, mida nad ootavad ja vajavad teistelt inimestelt ning mida nad ei tolereeri, elavad rahuldustpakkuvamat elu nii töös kui eraelus. Inimesed, kellel on raske piire seada, on sageli kogenud mingit emotsionaalset manipulatsiooni või traumat lapsepõlves. Nad on kogenud oma piiride rikkumist enne, kui kui neil oli võimalus ennast kaitsta. Kui seda täiskasvanuna ei teadvustata, siis jätkub mingis vormis väärkohtlemine ning põhjustab valu, segadust ja nii ei ole võimalik ennast õnnelikuna tunda. Me ei saa kontrollida teiste käitumist, aga me saame kontrollida seda, kuidas me sellele vastame. Kui piirid on nõrgad, võivad teised leida viisi, kuidas sulle haiget teha, sinu privaatsust rikkuda, energiat röövida või sinu najal liugu lasta. Asjakohased piirid kindlustavad, et:
Karjääri coach Kathy Caprino soovitab, et on vajalik ette võtta mõned põhilised sammud, et oma piire tugevdada, aga need sammud ei pruugi olla kerged ega mugavad. #1: Teadvusta endale, mida vajaksid rohkem On äärmiselt oluline mõista sügavuti, mida enamat sa vajaksid tööl ja elus ning mis sinu jaoks täna ei toimi. Küsi endalt: Mida ma nii väga igatsen? Võib-olla rohkem aega, energiat, ausust, kaasatundlikkust, austust, hoolimist või jõudu? Alusta protsessi sellega, et analüüsid, millal tunned ennast häirituna, vihasena, nördinuna, alahinnatuna, tühjaks pigistatuna. Tõenäoliselt vajavad sinu piirid tugevdamist just nendes olukordades. Kas sinu ülemus soovib, et oleksid kättesaadav 24/7? Kas sinu elukaaslane keeldub osalemast vajalikes kodutöödes? Kas sinu ema või isa käitub sinuga halvasti? Kui sa mõistad, mida vajad ning mida sa ei saa, mida tolereerid, alusta selgete ning kindlate piiride määratlemisega – nii iseendale kui ka teistele. Mida sa vajad ja ootad teistelt, et tunda ennast väärtustatu ja hinnatuna ning mida sa enam ei luba. Võta aega ning kirjuta üles, millised on sinu reeglid selles, mida teistelt ootad, vajad ja lubad ning kommunikeeri seda teistele rahulikult, selgelt ja emotsioonideta. Ära imesta, kui inimesed reageerivad negatiivselt, sest nad on harjunud sinu vajadustega mitte arvestama. #2: Lõpeta teistele meeldida püüdmine selleks, et ennast turvaliselt tunda Paljud inimesed, kes on üles kasvanud emotsionaalselt manipuleerivate või nartsissistlike vanematega, avastavad täiskasvanuna, et nad püüavad meeleheitlikult teistele meeldida selleks, et mitte karta karistust või täita nende emotsionaalselt nälga. Miks inimesed kohandavad ennast liigselt teiste soovidega? Peamiseks põhjuseks on hirm. Inimesed kardavad, et neid ei aktsepteerita, kui nad on nemad ise. Nad kardavad, et teised saavad vihaseks või tõrjuvad neid, kui nad on ausad, sest nii on juhtunud minevikus. Kahjuks tuleb tõdeda, et kui sa ei tegele oma harjumuspärase mustriga teiste vajadustega kohaneda, siis iseenesest see ei muutu. See kahjulik muster võib jääda kogu elust ning jätab su ilma rahuldustpakkuvatest suhetest tööl ja isiklikus elus. #3: Otsi abi, et murda väärkohtlemise või kuritarvitamise tsükkel Kui toimub väärkohtlemine, siis vajab inimene sageli välist abi, et mõista, mis toimub, mida peab muutma ning aidata ette võtta mõistlikke ja turvalisi samme. Kui koged mistahes vormis väärkohtlemist, siis on abi saadaval. Kui väärkohtlemine toimub töökohal, siis analüüsi toimuvat ning seda, kuidas ise lubad sellel toimuda. Kui mõni neist väidetest kehtib ka sinu kohta, siis pead kindlameelselt tegutsema:
Kui midagi sellist on toimunud või toimumas, siis on vajalik astuda samme oma õiguste kaitseks. Sobivat abi võib saada, olenevalt probleemist: otseselt juhilt, juhi juhilt, Tööinspektsioonilt, võrdõigusvolinikult, ametiühingust (kui on) või raskematel juhtudel tuleb pöörduda ka politsei poole. Igasuguse piiride rikkumise puhul on esimeseks sammuks iseendaga parema kontakti saamine ning mõistmine, mida aktsepteerid ning mida mitte. Enne, kui saad kindlameelselt reageerida, pead saama teadlikuks sellest, mis tundub õige ja mis vale. Järgmine kriitiline etapp on mõista enda rolli selles negatiivses situatsioonis. Kas oled selgelt kommunikeerinud oma vastumeelsust või häiritust toimuva suhtes? Kas oled öeldud “jah”, kuigi mõtlesid “ei”? Kui oled seda mõistnud, saad astuda vajalikke samme olukorra parandamiseks. Asjakohased isiklikud piirid annavad meile jõudu ja energiat, et ülesehitada selline karjäär ja elu, nagu me õigeks peame. Teadmine, mis on meile oluline ning julguse leidmine vajalike sammude astumiseks aitab tunda ennast rahuloleva ja õnnelikuna ning mitte pidevalt võitlema pettumuste või väärkohtlemisega. Veel artikleid: Millal peaks ütlema "ei" (või "jah") lisakohustustele tööl? Kuidas toime tulla ärritavalt konkurentsihimulise kolleegiga?
0 Comments
Leave a Reply. |