Kiitus on enesekindluse aluseks

Enesehinnangu kolm komponenti on:
- ma võiksin
- ma peaksin
- ma saaksin
Proovi need laused lõpetada!

Enesehinnangu komponentidest "ma võiksin" näitab enesekohaseid ootusi, "ma peaksin" endale kehtestatud standardeid ja "ma saaksin" teadvustatud oskuseid ja võimeid. Mida suurem on vahe meie ootuste ja standardite ning tegeliku reaalsuse vahel, seda negatiivsem on enesehinnang. Enesehinnangut saab kasvatada.

Kui inimesel on enesehinnanguga probleeme, siis enamasti on tegu negatiivsete kogemustega lapsepõlvest. Inimene ise aga vastutab selle eest, et ta ei lase nendel negatiivsetel kogemustel defineerida enda olemust ning jätta tegemata asju, mida tegelikult tema võimed lubaksid. Seetõttu on oluline tunnistada endale probleemi, isegi kui see eksisteerib kasvõi mingis piiratud rollis (näiteks inimestega suhtlemisel). Mingis vallas võib enesehinnanguga olla probleeme ka väga edukatel inimestel.
Probleemi teadvustamisest edasi tuleks hakata enesehinnangut treenima. 

Enesehinnangut aitab positiivsemaks treenida kiitus ja positiivsed kogemused.

1.      Kui näed, et sinu lähedane või sõber tunneb ennast ebakindlalt ja võiks saavutada palju enamat, kui ta ise usub, siis kindlasti tunnusta teda saavutuste eest ning kiida tema võimeid või oskusi. Tuleb aga meeles pidada, et kiitus peab vastama tegevuse raskusastmele. Kui inimene saatis korda väikese tunnustamist vääriva teo, siis liiga suur kiitus mõjub vastupidiselt. Ta saab väga hästi aru, et see on ülepingutatud ning kiitusel ei ole siis tema jaoks väärtust. Samuti mõjub halvasti suure pingutuse peale mokaotsast „pole viga“ ütlemine. Seda tuleks meeles pidada ka juhtidel inimestele positiivset tagasisidet andes ning lapsevanematel.

2.      Kui enesehinnanguga on probleeme, siis eelkõige tasuks olla ka iseenda kiitja ja tunnustaja. Alustada võiks sellest, et näiteks kui on soov paremat töökohta, palka vms saada, siis panna enda jaoks kirja vähemalt kümme põhjust, miks ma seda väärt olen. Paljudel inimestel läheb kümne punkti leidmine vaevaliselt, aga kui need on kirja pandud, siis näeb ta ennast ka uuest perspektiivist. Lisaks tuleb harjutada positiivset sisekõnet ning keelata endal karmilt igasugune iseenda halvustamine või võimete vähendamine. Soovitatakse ka häälega enda kiitmist ja tunnustamist, sest nii on mõju tugevam. Tõsi, see võib esialgu tunduda väga ebamugav.

 3.      Jälgida oma suhtumist teistesse. Inimesed, kes on enese vastu karmid kriitikud, on seda ka teiste vastu. Tunnustava ja hindava suhtumise harjutamine on üldine ning harjutades teistes positiivset nägema, näeme seda ka endas. 

4.      Koguda õnnestumise ja edu kogemusi. Ühe väga eduka ettevõtte omanik ja juht ütles, et tema isikliku heaolu strateegia punkt on, et ta läheb kaasa vaid asjadega, milles tal on suur tõenäosus õnnestuda. See ei pea tähendama kõigest ebamugavast loobumist. Kui näiteks inimene kardab esineda, aga soovib seda arendada, siis alustada tuleks väiksematest gruppidest, mitte kohe mitmesaja inimese ette astuda. 

Enesehinnangu kasvatamine nõuab mõnevõrra aega ning kindlasti on kergem, kui on mõni lähedane või toetaja, kes soovib inimese edenemist. Samas on tulemused seda väärt, sest need toovad ellu uusi võimalusi ja rahulolu oma tegemistest.

Veel artikleid:
​Kuidas saavutada mõjuvõimu tööl?
Ahhaa-hetke saavutamine on meie endi kätes