Kas tööelu muutused toovad kaasa ka kõrgema tööheaolu? Olulisemad trendid.

Tuleviku tööd on viimastel aegadel uuritud palju – nii palju, kui tulevikku üldse uurida saab. Siiski on võimalik teatud tegurite põhjal prognoose teha. Globaliseerumine suurendab konkurentsi ja tööjõu liikumist, digitaliseerumine ja robootika areng muudavad töid. Suurteks trendideks on ka töökohtade jagamise, allhanke ja teenuste sisseostu kasv. Uued töökohad tekivad peamiselt väikeettevõtetes, nii et nende osakaal suureneb. Samuti suureneb välistööjõu osatähtsus.
 
Kuidas mõjutab digitaliseerumine ja robootika areng töö tulevikku?
 
Prognoosid on üpris jahmatavad. Arvatakse, et 30-50% praegustest tööülesannetest kaob 10-20 aasta jooksul. Tööülesannete kadumine ei tähenda siiski elukutse või ameti kadumist, vaid täielikku muutust töö sooritamises. Näiteks ravi- ja hooldusteenused ning õpetamine toimuvad kindlasti ka tulevikus, aga uued meetodid muudavad töö sisu olulisel määral.
Samal ajal, kui töökohti kaob, sünnib juurde ka uusi. Näiteks on vaja robotite väljatöötamist, programmeerimist ja hooldust.
 
Kuidas muutub töö iseloom?
 
Toimuvate muutuste tõttu kasvavad tööle esitatavad nõudmised ja infotöötlemise maht. Suureneb igasugune võrgustumine ning töötegemise ajal ja kohal pole enam nii suurt tähtsust. See toob kaasa rohkem vabadusi ja paindlikkust, aga ka väljakutseid. Tööd ja pereelu on lihtsam ühendada, aga samas lihtsam ka omavahel segamini ajada.
Tuleviku tööelu on kõigi eelduste kohaselt tänapäevasest rohkem fragmenteeritud. Tähtajalised töösuhted, osaajaline-, projekti- ja renditöö kasvab. Tööd tehakse üha sagedamini mitmele tööandjale ja sünnib olukordi, kus ühel töötajal võib olla samaaegselt mitu juhti. Samuti kõrvaltegevused, osalemine ühistutes, osaliselt iseendale tööandjaks olemine ja muud erinevad ettevõtlus- ning tegevuskontseptsioonid tekitavad tööelus muutusi.
Muutub ka töökollektiivi käsitlus. Lisandub tööruumide kollektiive, kus erinevates projektides ja ettevõtetes töötavad inimesed töötavad koos ühistes ruumides.
 
Millised on muutuste mõjud tööheaolule ja –turvalisusele?

Usalduse tähtsus tööl muutub olulisemaks, kuna otsene järelvalve väheneb ning töö muutub iseseisvamaks. Tähtsateks oskusteks saavad suhtlemisoskus, kiire kohanemisvõime ning võime taluda ebakindlust. Töötajalt nõutakse enesejuhtimise oskusi ning piiride kehtestamist tööajale ja –mahule. Veelgi olulisemaks muutub hea juhtimine.
Tööriskid kalduvad psühhosotsiaalsete tegurite poole. Töö ebastabiilsus, muutused, psüühiline koormus, suur infomaht ja erinevad tööülesanded koormavad töötajaid. Samas on olulisel kohal ka tööturvalisus. Uus tehnoloogia toob kaasa uusi riske, näiteks nanotehnoloogia ja elekromagnetväljade levik. Tuleb olla tähelepanelik ja panustada tööturvalisuse uuringutesse. On vajalik teostada operatiivselt riskianalüüse ja koolitada töötajaid, samuti paika panna protseduurid arvestades ka töötajate vahelduvust.
Tuleb tähele panna, et kui töö esitab suuremaid nõudmisi, infotarbimise ja -töötlemise maht kasvab, siis suureneb risk ülekoormusele. Samas aga nõuab konkurentsis püsimine innovatsiooni ja loovust. Kuna ülekoormatud töötaja ei suuda olla loov, siis edu ei saavutata, kui tööelu kvaliteedi arendamisse ei panustata piisavalt.
 
Kuigi tööelu muutused pakuvad suuri väljakutseid nii töötajatele kui ka tööandjatele, võib trend tööheaolu ja –turvalisuse seisukohalt olla positiivne. Mitmed uuringud näitavad, et tänapäeva töötaja hindab oma tööd ja töökollektiivi positiivsemalt, kui aastate eest. Loodetavasti see trend jätkub ka lähikümnenditel.


Allikas: ttk.fi

Veel artikleid:
​Paljud tööandjad pole uue tööturuga kohanenud 
Uue aja töös on teistsugused riskid