Kas minus on kirge?

Me oleme kindlasti kõik lugenud artikleid ja lugusid, milles soovitatakse, et elus tuleb järgida oma kirge. Kui seda teha, siis saame jõukaks ja tunnustatuks.

Aga mida teha, kui ma ei tunne erilist kirge millegi vastu? Tahaks ka ennast hästi teostada, vääriliselt tasustatud saada, aga ei tea, kuidas või millega.

Meil on kerge ette kujutada, et muusik on juba lapsest peale järginud kirge muusika vastu või näitleja esines juba mudilasena peegli ees. Raskem on seda teha näiteks raamatupidamise, logistika, ametnikutöö vms. suhtes.  Aga see ju ei tähenda, et keegi ei tahaks töötada justnimelt raamatupidaja või ametnikuna!

Eestlase jaoks kõlab „kirg“ natuke ülepaisutatuna. Kirglik inimene on justkui väga aktiivne, tormab siia-sinna või siis loob midagi ennast ja ümbrust unustades. Enamus meist ei ole sellised, meil on pered, igapäevased toimingud, tähtajad jne. Ning kui siis räägitakse oma kire järgimisest,  võibki tunduda, et mind on millestki ilma jäetud, see on üksikute väljavalitute jaoks.

Tegelikult on meis muidugi kõigis olemas tõmme mingi tegevuse või ka missiooni poole.

On paar tähist, mida tasuks jälgida, et paremini aru saada, mille poole mind tõmbab:
-          Ma hakkan seda tegema iseenesest, ilma sunduse või isegi tasuta. Näiteks, peaksin kliendile helistama, aga hakkan hoopis fotograafia blogisid lugema. Või näen, et sõbranna on sisekujundusega jännis ja käin läbi sisustuspoode, vaatan ajakirju ning jagan oma aega ja tähelepanu sellele, ilma et keegi oleks nii palju minult oodanud;
-          Kui ma seda teen, siis ma ei vaata kella ega märka ajakadu;
-          See tegevus võib mind küll füüsiliselt väsitada, aga see ei ole kunagi raske, vaimne väsimus.

On välja töötatud ka teooria – Flow mudel, mis peegeldab seda seisundit. Eesti keeles võiks seda nimetada voos olemiseks või kulgemiseks. Teooria järgi on kolm eeltingimust, et kulgemisse jõuda:

1.       Eesmärgid
Eesmärgid lisavad motivatsiooni ja struktuuri sellesse, mida me teeme. Kui meil ei ole eesmärki, siis ei teki flow seisundit.

2.       Tasakaal
Tasakaal peaks olema oma eeldatavate oskuste ja väljakutse eeldatava raskusastme vahel. Kui üks on teisest oluliselt üle, siis kulgemise tõenäosus on väike. Ühel juhul tekib igavus, teisel juhul stress.

3.       Tagasiside
Me peaksime saama selget ja kohest tagasisidet, et protsessi veelgi parandada. Tagasiside võib pärineda teistelt inimestelt või saame ise teadlikuks oma progressist.

Raskem on juhus, kui inimene ikka ei tunne ära, mis on tema jaoks õige ala. See juhtub kõige rohkem väga kohusetundlike inimestega. Inimene on unustanud, mida ta ise soovib ja millest unistab. Sellel juhul on võimalikke lähenemisviise mitu:

-          Loovus- ja intuitsiooniharjutused, mis aitavad sisetunnet lahti muukida ja vahel „näha“ ka juba konkreetset tööd või tegevust. Sobib nö tunnete-inimestele ja neile, kes tahavad iseendaga paremat kontakti saavutada;

-          Isiksusetüübi testid, näiteks Myers Briggs test, mis näitab väga hästi ära isiksusetüübi tugevused, millele oma eneseteostust rajada (näiteks inimeste või organisatsioonide arendamine, protsesside juhtimine jne.). See on teaduslik lähenemine, põhineb C.G.Jungi teoorial, annab laialdasema pildi isiksusetüübi omadustest ja sobib inimestele, kellel on lisaks tunnetusele ka fakte vaja;

-          Individuaalne töö analüüs, mis aitab eriti hästi olemasolevast tööst välja selekteerida need ülesanded, mis viivad meid kulgemise seisundist kaugemale ning tekitavad läbipõlemist. Olemasolev töö võib üldjoontes olla õige, aga teatud tööülesanded ei lase oma tööst rõõmu tunda. 

Kui oled üks nendest paljudest, kes tööl kogevad rohkem stressi kui rõõmu ja soovid midagi muuta, siis esiteks proovi leida need tegevused, mis mõjuvad sulle nii, nagu eelnevalt kirjeldatud ning vaata ka, kas peaksid midagi tegema, et flow eeltingimused oleksid täidetud. Vajadusel soovitame abi küsida karjäärinõustajatelt.