Kas kodus töötamine on „päris“ töö?

Kevadel pakkis suur osa kontoritöötajatest oma asjad ning kolis koju töötama. Isegi väga konservatiivsetes organisatsioonides, kus senini polnud kaugtöö peale hea pilguga vaadatud, tuli muutused ette võtta. Sel ajal oli aga õhus lootus, et tegemist on kõigest mõne nädala pikkuse erandiga. Aeg läks ja sügise alguseks on selged kaks asja:

• Kodukontor on veel mõnda aega – võimalik, et järgmise suvepuhkuseni – kõige koroonaturvalisem töökoht;
• Paljud töötajad (CV Keskuse uuringu järgi ca pooled) soovivad jätkata kodus töötamist.

 
Nii ei olegi imestada, et koostööpartnerile helistades kuuleb tööjuttude sekka ka koduseid olmehääli või koera haukumist. Tasapisi võib ligi hiilida tunne, et me justkui ei olekski päriselt tööl, vaid et muude toimetuste seas ajame ka tööasju. Selline tunne omakorda teeb tööeesmärgid ebaselgemaks ning võib vähendada motivatsiooni. 
 
Lisaks on paljude töötajate jaoks tööandja poolt nüüdseks korraldatud koju kõik vajalikud töövahendid ja arvutid, nii et valikut, kas täna soovin minna kontorisse või töötada kodus, enam ei olegi.
 
Lihtsam on selliste tööde tegijatel, kus on konkreetne töömaht ja võimalik mõõta töötulemusi (tõlked, analüüsid, disain jm). Sellisel juhul aitavad konkreetsed ülesanded hoida silme ees eesmärki ning kui need on valmis, tekib ka rahulolu tehtud tööst.
 
Keerulisem on neil, kelle töö sisaldab raskemini mõõdetavaid ülesandeid: ideede väljamõtlemist, kliendivajaduste mõistmist, strateegiate ja protsesside kavandamist vms. Kodus võib kergesti tekkida keskendumisraskusi, mis omakorda tekitavad ebamäärast süütunnet, et tööd peaks tegema rohkem või paremini. Toasussides kodus ringi käies taustaks töötava pesumasina hääl ei pruugi sugugi tunda sellist keskendumist ja indu kui kontoris.
 
Kindlasti on kodus töötamine „päris“ töö, aga selleks, et tunda ennast kodus tööle pühendununa, on vaja natuke kaasa aidata:

• On väga vajalik, et juht oskaks kaugtiimi juhtida, hoida meeskonnaliikmetega aktiivselt sidet, arutada tööasju ning anda tagasisidet ja tuge.
• Kolleegidega töised plaane, ideid ja rõõme-muresid jagada on samuti oluline. Kui vähegi võimalik võiks aeg-ajalt, näiteks korra nädalas, kohtuda ka silmast silma. Miks mitte korraldada kõnnikoosolek värskes õhus. 
• Töist tunnet aitab tekitada töökoht – oma laud või kabinett, kus tegeleda ainult tööga. Köögilaua taga saab ka tööd teha ja paljud teevadki, aga paraku on seal oluliselt keerulisem hoida tähelepanu tööasjadel. 
• Päeva ja töö struktureerimine on samuti head vahendid enda järje peal hoidmiseks. Kui tööplaan on tehtud ja päeva või nädala peale ära jaotatud, siis see annab hea tunde, et juhid oma tööd ja asjad on kontrolli all.
• Kui tekib motivatsioonikriis või siht on kadunud, siis võiks juhi ja meeskonnaga olla kokku lepitud see, et probleemidest võib avatult rääkida ja üksteist püütakse toetada. Sellised tunded võivad tekkida ja on normaalsed ning töötajad ei pea oma muredega jääma üksi. 
• Uus põnev projekt, tööülesanne või oskuse õppimine annavad ka lisatõuke pühenduda tööle ja unustada olmeasjad. 

 
Inimesed on erinevad, mõnele sobib kodus töötamine rohkem, teisele vähem. Küll aga on kaugtöös omad komistuskivid, millega tuleb tegeleda ja püüda neid ennetada, seda nii juhi kui ka töötaja enda poolt.

Tutvu ka koolitusega Tööheaolu virtuaalses tiimis

​