Inimesed ei armasta tegevusetust!

Oleme harjunud mõtlema, et inimesed on loomu poolest laisad. Nii mõnedki juhid jagavad seda mõtteviisi. Aga uuring näitab hoopis, et inimesed tahavad tegutseda ning on tegutsedes ka õnnelikud!
 
Uuringus püstitasid teadlased kaks hüpoteesi:

1. Kui on valida tegutsemise ja tegevusetuse vahel, siis inimesed valivad tegutsemise. Aga nad vajavad tegutsemiseks põhjendust, kasvõi näilist.
2. Tegutsevad inimesed on õnnelikumad kui tegevuseta inimesed, hoolimata sellest, kas nad valisid tegutsemise ise või olid sunnitud seda tegema.

 
Hüpoteeside tõestamiseks viidi läbi kaks eksperimenti.
Esimeses eksperimendis pidid üliõpilased vastama küsitlusele, mille täitmise järel öeldi neile, et teine küsitlus, mida nad hakkavad täitma, on valmis 15 minuti pärast. Selle aja jooksul paluti neid ära viia esimese küsitluse vastused ja neil oli valida kahe koha vahel: esimene asus küsitluse teostamise koha läheduses, teine aga 12-15 minuti edasi-tagasi tee kaugusel.
 
Eksperiment jagunes kaheks erinevate tingimustega osaks. Ühes osas öeldi tudengitele, et küsitluslehe äraandmisel saavad nad kingituseks valida kas piima- või tumeda šokolaadi vahel. Teises osas jaotati kingitused nii, et ühes kohas anti tänutäheks piima- ja teises tume šokolaad. Et aga vältida ühe või teise šokolaadi eelistamist, siis öeldi osalejatele, et valik, milline šokolaad ühes või teises kohas antakse, on juhuslik. Seega eksperimendi esimese osa puhul oli mõttetu minna kaugemale šokolaadi järele, kuna samas lähedal sai valida nii ühe kui teise vahel. Teise osa puhul aga pakkus erinevate šokolaadide jagamine justkui õigustuse selleks, et minna kaugemale (kuigi polnud teada, millise šokolaadi sealt saab).
 
Eksperimendi tulemused kinnitasid teadlaste hüpoteese.
 
Sama šokolaadi valiku puhul läksid 32% osalejatest kaugemale küsitluslehte ära viima, aga erinevate šokolaadide puhul tervelt 59%. Peale eksperimenti anti osalejatele järgmine küsitlusleht, kus nad pidid hindama, kuidas nad tundsid ennast viimase 15 minuti jooksul? Hinnata sai ühest viieni skaalal (1 – väga halvasti, 5 – väga hästi). Need osalejad, kes läksid kaugemale, hindasid enda enesetunnet keskmiselt neljaga, kes aga lähemale, hindasid enesetunnet alla kolme.
 
Teine eksperiment viidi läbi samasugustes tingimustes nagu esimenegi, aga tudengitel ei olnud valikut – osadel paluti küsitlusleht viia kaugemale kogumispunkti ja teistel lähemale. Seejärel paluti neil jällegi hinnata oma enesetunnet.
 
Jällegi kinnitasid eksperimendi tulemused hüpoteese: need osalejad, keda instrueeriti minema kaugemale, hindasid oma enesetunnet üle nelja ning need, kes läksid lähemale, kõigest 2,36-ga.
 
Uuringutulemuste selgituseks pakuvad teadlased välja teooria, et inimeste soov tegutsemise ja selle põhjenduse järgi võib peituda evolutsioonis. Kui meie esivanemad pidid energiat säästma ning selle kulutamine ilma põhjuseta võis tähendada elu kaotust, siis tänapäeva inimestel on palju kasutamata energiat, mis vajab vallapäästmist. Põhjendused annavad selleks justkui õigustuse.
 

Teadusartiklit saab lugeda siit

Veel artikleid:
Lihtne muutus mõtteviisis muudab tegevuse tulemuslikumaks
Tabu tööelus - vähesed julgevad tunnistada, kui tööd on liiga vähe