Emotsionaalselt intelligentse inimese 6 viisi vihaga toime tulemiseks

Enamus meist ei armasta konflikte, aga elus ei ole võimalik neid alati vältida. Me peame määratlema ennast, oma vajadusi ja piire ning teised peavad tegema sedasama suheldes meiega.

Stanfordi ülikooli teadusdirektor dr. Emma Seppälä kirjutab, et on olemas miljon väga halba viisi oma frustratsiooni välja elamiseks ning soovitab, kuidas sellistes olukordades käituda emotsionaalselt intelligentselt ning saavutada tulemusi, mida me tegelikult soovime:
 
Viha roll
 
Viha – nii otsese kui ka kaudse (ehk passiivse) – eesmärk on teavitada millestki olulisest, aga kahjuks võib see inimesed õigelt teelt kõrvale viia. Mida me päriselt tahame, on kontakt ning et meid kuulataks, aga tulemus on sageli vastupidine. Viha võib rikkuda suhteid. Igasugune agressioon on kõige suurem takistus emotsionaalselt intelligentseks suhtluseks.
 
Loomulikult teeb otsene agressioon inimesed vihaseks ja sunnib kaitsesse. Seetõttu mõtlevad nad sageli, et passiiv-agressiivne käitumine on kuidagi parem või “viisakam” – aga see pole nii. Tegelikult võib see olla isegi hullem. Sellisel juhul sa ütled ühte asja (mis kõlab süütult), aga mõtled midagi muud (ja see võib olla üsna tige). Kui aga otsid tõelist ja sisukat kontakti ning mõistmist teise inimesega, siis on vaja teistsugust käitumist. Kahjuks otsivad paljud inimesed lahendust passiiv-agressiivsest käitumisest, see aga toob pigem kahju.
 
Kuidas passiivne agressioon välja näeb? See on kaudne torge kellegi kohta. Seda võib vohamas näha Twitteris ja mujal sotsiaalmeedias ning kommentaariumites.
 
Uuringud näitavad, et vaenulik käitumisstiil peletab inimesi eemale: ükskõik, kas käitud agressiivselt või passiiv-agressiivselt, inimesed reageerivad sulle negatiivselt. Nad tunnevad ennast ebamugavalt, nad ei mõista, mis toimub ja nad soovivad sinust eemale saada. Ja sa meeldid neile vähem.
 
Nii võid väljendada oma viha ilma suhteid rikkumata
 
Mõned kultuurid on tuntud oma otsekohesuse poolest, näiteks saksa. Mida sa näed, seda saad. Kui oled päris kultuurist, kus nii ei suhelda, siis võib otseütlemine tunduda järsk või ebaviisakas.
 
Teised kultuurid on aga vähem otsekohesed. Prantsuse suhtlusviis võib olla passiiv-agressiivne. Inimesed käituvad meeldivamalt ja sõbralikumalt. Samas aga kultuurides, kus on väärtustatud “kena” olemine, tuleb rohkem tegeleda ka jäiste emotsioonidega.
 
Selge, et oled vihane. Aga nii agressiivne kui ka passiiv-agressiivne käitumine tekitab inimeste vahel lõhesid. Selle asemel tee nii:

1. Pane tähele, mis tegelikult toimub. Ole endast teadlik.  

Kui keed üle, siis oota natuke. Kuigi tahaksid kohe oma frustratsiooni välja elada (otseselt või kaudselt), ei tule selle väljendamine sul õigesti välja. Kui me oleme vihased, siis me ei suuda muule mõelda, meie aju oleks justkui kaaperdatud. Selle põhjuseks on, et kui meie emotsioonide keskus ajus on väga aktiivne, siis me ei suuda loogiliselt mõelda. Rahune ja näed asju selgemalt ning väljendad ennast palju tõhusamalt. Hinga, tee jalutuskäik, vii mõtted eemale naljaka video vaatamisega, mediteeri, liiguta – mida iganes, mis aitab sul meelerahu taastada ja asju selgemalt näha.

2. Mõista oma tundeid.  

Tee selgeks, kas sa tegelikult oled ikka vihane. Võib-olla oled hoopis kurb või solvunud. Sageli mõtleme, et meie frustratsioon tuleneb mingi inimese või olukorra tõttu, aga tegelik põhjus võib olla selles, et tunneme valu, eemale tõukamist või kurbust. Kui oled välja selgitanud, mis tunne sul tegelikult on, saad väljendada hoopis seda.

3. Kontrolli, et sa ei süüdistaks valedel alustel  

On lihtne süüdistada olukorda või teist inimest oma tunnetes. Kui sul on kõht tühi, oled väsinud, ületöötanud, stressis ja õnnetu oma abielus ning siis suunad kogu süü esimesele ettejuhtuvale inimesele või olukorrale, sageli mõnele lähedasele. Sellise käitumisega tõukad eemale inimesi, kellest hoolid kõige enam ja teed asjad hullemaks. Ja veelgi enam, sa oled endiselt ärritunud, sest nad ei ole sinu viha tegelik põhjus.

4. Ole uudishimulik  

Keskendumine sellele, miks sa oled vihane, kurb või õnnetu, hoiab tähelepanu sinul endal. Uuringud näitavad, et negatiivsed emotsioonid teevad meid enesekeskseks. Enam pole ruumi teise inimese vaatenurgale, sest oleme kinni omas nägemuses. Tõenäoliselt isegi ei mõtle sellele, mis toimub teise inimesega. See on hetk, kus abiks on uudishimu. Tunne uudishimu, miks teine inimene niimoodi käitub. Selle asemel, et vastuseid nõuda, küsi talt siira huviga, miks ta nii käitub. Enamus meist ei käi ringi kurjade kavatsustega, aga paljud meist teevad vigu ning vihastavad või kurvastavad teisi soovimatult. Võimalik, et teine ei soovi meelega sulle halba, proovi teda mõista enne, kui süüdistad.

5. Ole osavõtlik  

Kui oled ruumi teinud teise inimese vaatenurgale ning küsinud “miks” selle asemel, et kohe halvimat eeldada, siis kutsud ellu ausa vestluse. Sa näitad austust ja mõista püüdmist teise inimese õigusele mõelda ja tunda teatud moel. Selle tulemusena kasvatad mõistmist, osavõtlikkust ja empaatiat ning tugevdad suhteid, mis põhinevad teineteisega rääkimisel. Kui käitud teistega lugupidavalt, siis nad suudavad kuulata sinu nägemust ning tunnevad ennast turvaliselt jagades enda oma.

6. Suhtle oskuslikult  

Jaga oma vaatenurka kasutades sõna “mina” ning räägi, mida sa tunned. Seejärel palu teisel rääkida enda nägemusest ning kuula teda siiralt. Näita üles huvi teise arvamuse suhtes ning püüdke koos leida kompromiss. Jällegi, ole uudishimulik, mitte süüdistav.
 
 
Sul tuleb toime tulla kellegi passiiv-agressiivse käitumisega? Need on mõned viisid sellisteks olukordadeks:

- Taba nad teolt. “Kas sa tead, et sa kõlad passiiv-agressiivselt?” võib kiiresti panna käitumist muutma. Seejärel, kui soovid, võid minna kaugemale ning küsida, mis neid ärritab. Püüa alustada vestlust, mille eesmärgiks on mõista teise tundeid.

- Ignoreeri neid Teine inimene soovib oma arvamust maksma panna, ta käitub vaenulikult, aga sa ei pea sellega kaasa minema. Kui saad, ära pane tähele ja oled õnnelikum.

- Ole osavõtlik ja anna andeks Passiiv-agressiivne või agressiivne inimene on tõenäoliselt ärritunud ja pinges. See ei ole mõnus ja rõõmus enesetunne. On raske nii palju viha endas kanda. Soovi talle head, aga samas sea temaga suhtlemisel piirid.

- Julgusta neid jagama oma vaatenurka ja tundeid Kui toimid nii, siis võimaldad neil jagada seda, mis tegelikult toimub, selle asemel, et teha ebamääraseid nähvamisi, mis teevad asja ainult halvemaks.


Veel artikleid:
​Mis on vaimne ergonoomia?
5 lihtsat, aga tõhusat sammu oma vaimse heaolu parandamiseks