Aega on vähe? Ajapuudus on peamiselt mõtlemises kinni.

Meil on vaba aega rohkem kui kunagi varem, aga ikkagi oleme hädas kiirustamise ja stressiga. Ajapuudus ei ole loodusseadus, kella järgi jooksmine tuleb lõpetada!
 
Me peaksime olema vaba ajaga üleküllastunud. Väga vähesed teevad tänapäeval 12-tunniseid tööpäevi, masinad teevad ära kodutööd ja ka oodatav eluiga on saja aastaga peaaegu kahekordistunud. Aga aega jääb ikka puudu!
 
Ajapuudus on sage halva enesetunde põhjus. Iga hetke tuleks kasutada võimalikult efektiivselt. Kiireneva tempo kultuur tuleb välja paljudest läänemaailma uuringutest, räägib Stefan Klein oma raamatus “Time: a user’s guide”.
 
Ajapuudus ei sõltu aga sellest, kas aega on vähe või mitte. Peamiselt sõltub see vaatenurgast ja inimese sisemisest kogemusest, väidab Klein.
 
Näiteks on teada, et mida rikkam on inimene, seda enam kannatab ta ajapuuduse all. Kõige suuremat ajapuudust tunnetavad rikkad koduperenaised. Nii et just need, kellel peaks olema kõige rohkem aega!
 
Samal ajal põllumehed, kellel on pikad tööpäevad, kurtsid saksa uuringus kõige vähem ajapuuduse üle.
 
Arusaam vabast ajast võib samuti olla erinev. Näiteks tööl käiva ema kogemus ajapuudusest sõltub haridustasemest. Madalama haridustasemega vastajatele tähendas “vaba aeg” mõnda tundi lastega tegelemist. Töö oli neile kohustus, et teenida raha.
 
Kõrgharidusega naiste vaatenurk oli vastupidine – neile “vaba aeg” ei tähendanud lastega olemist, vaid näiteks lõõgastavat treeningut või partneriga õhtu veetmist. Nemad ei vaadanud tööle kui vaevale, vaid rahuldustpakkuvale tegevusele.
 
Paljudel on stress, kuigi ajapuudust ei ole
 
Kui ajapuuduse tunne sõltub meist endist, siis ei ole tarvis lasta ennast kellal juhtida. Kuigi meie kultuur suunab meid mõtlema, et ainult väga hõivatud inimene on tubli, siis ei pea sellega kaasa minema.
 
Paljude jaoks, kes on orav-rattaga harjunud, ei ole ka tegevusetus kerge. “Mõned inimesed planeerivad oma päeva tegemisi täis, kuna neil on raske rahulikult aega veeta. Vaikus ahistab ja tühjuse tunne võtab võimust”, ütleb Klein.
 
Ka stressi peetakse ajapuuduse süüks. Kuigi paljudel, kellel on stress, on aega maa ja ilm. Üks keskne stressiallikas on tunne, et meil ei ole kontrolli oma ajakasutuse üle. Seda teavad näiteks paljud väikeste laste vanemad, kelle lapsed dikteerivad vanemate ajakasutuse.
 
Teine klassikaline näide on Whitehall’i uuring, mille kohaselt organisatsiooni hierarhias madalamal positsioonil olevad briti ametnikud olid rohkem haiged ja surid nooremana. Mida kõrgemal oli positsioon hierarhias, seda paremad olid need näitajad. Eluviisid jms tegurid ei selgitanud erinevusi tervises, stressi määr ei olnud samuti seoses tööle panustatud ajaga – juhid olid hoopis rohkem tööl, aga ikkagi vähem stressis.
 
Selgitav tegur leidus aja kontrollis: mida madalama tasemega töötaja, seda vähem oli tal otsustusõigust oma tööaja kasutamise suhtes. Kui keegi teine otsustab sinu ajakasutuse üle, siis see tekitab stressi.
 
 
Allikas: ttl.fi

Veel artikleid:
​Uuringust selgub: enamus inimesi kasutab valesid viise tööl energia taastamiseks
Tehisintellekti mõju tööjõule