4 muutust tulevikutöös

Stanfordi sümpoosionil “Töö tulevik” arutasid eksperdid muutuste üle hariduses, tehnoloogia mõjus ja töötajate ootustes.
 
Tulevikus jääb traditsiooniline ülikooli haridus vajalikuks, et omandada fundamentaalseid oskusi, aga eeldatakse, et töötajad jätkavad oma haridusteed kogu karjääri jooksul. Töötajad võivad näiteks omandada oma tööle spetsiifilisi kvalifikatsioone või täiendada ennast sammhaaval paindlike, soodsate koolitusprogrammidega, arvab Jeff Maggioncalda, e-koolituste ettevõtte Coursera juht.
 
Järgnevalt mõned ideed, mida sümpoosionil tuleviku töö muutustena käsitleti:
 
Humanitaarainete väärtustamine
 
Tudengid pelgavad haridust omandada humanitaar- ja sotsiaalteadustes, kuna kardavad, et sellise haridusega on võimalik leida ainult madalapalgalist tööd, ütles Harry Elam, Jr, Stanfordi haridusvaldkonna asejuht. Samas jäävad need erialad äärmiselt oluliseks selliste ettevõtete jaoks, kus on oluline mõista tendentse numbrite taga, arendada koostööd, mõista nähtuste olemust ja ajaloolist perspektiivi ning anda tehnoloogiale inimlikku mõõdet numbritel põhinevas maailmas, arvas ta. 
 
Näiteks tehnika ei pea ainult funktsioneerima, vaid peab ka optimeerima inimlikku heaolu. Mida teha, kui isesõitev auto peab sõitma kiiremini kui lubatud, selleks et vältida avariid? Kas autosid peaks lubama seadust rikkuda? Sellised digitaalse majandusega kaasnevad küsimused vajavad mitmekülgset mõttetööd, lähenemist ning erineva tausta ja haridusega inimesi, et leida komplekssetele probleemidele lahendusi.
 
Need, kes õpivad humanitaar- või sotsiaalteadusi, eriti filosoofiat ja avalikku poliitikat, võivad arendada kergelt ülekantavaid oskusi, mida tööandjad hindavad, rääkis Trent Hazy, kes on Stanfordi GSB tudeng ning MindSumo kaasasutaja. MindSumo viib kokku tudengid ja tööandjad kutsudes tudengid lahendama ülesandeid, mida ettevõtted nende keskkonnas esitavad. Paljud tööandjad otsivad kandidaate, kes tunnevad ennast koduselt ka andmeanalüüsil, seega soovitab ta humanitaarharidusega inimestel õppida lisaks kvantitatiivset andmeanalüüsi.
 
Elukestev õpe
 
Eksperdid olid ühel meelel, et traditsioonilised ülikoolilinnakud jäävad, sest silmast-silma kohtumised klassiruumis ja sellest väljapool on hariduslikult ja sotsiaalselt väärtuslikud.
 
Peale kooli lõpetamist aga kasvab vajadus jätkata haridust, et püsida konkurentsivõimelisena ning tööandjad väärtustavad seda, ütles Julia Stiglitz, Coursera asepresident ning Stanfordi vilistlane. Juba praegu kasutavad mitmed suured ettevõtted, nagu näiteks AT&T e-õpet töötajate ümberõppeks ja koolitusteks. “Kõik need hariduse võimalused on avatud kõigile, kellel on soov, vajadus ja võimekus neid läbida ning selle tulemusena me näeme, et töökohtadele tulevad uued inimesed, kellel muidu poleks olnud sellele tööle ligipääsu,” ütles ta.
 
Massachusetts Institute of Technology professor ja edX juht Anant Agarwal lisas, et töötajad võivad järjepidevalt läbida e-kursusi ning koguda ainepunkte, millega lõpuks omandada kraad traditsioonilises haridusasutuses.
 
Michael Moe, GSV Asset Management’i kaasasutaja märkis, et varases koolipõlves omandatud lugemis-, kirjutamis- ja matemaatikaoskused täienevad karjääri jooksul kriitilise mõtlemise-, kommunikatsiooni-, loovuse- ja kultuurilise kohandumisoskustega.
 
Rollide ja töönädalate ümberstruktureerimine
 
Uuringud näitavad, et 2030-ks aastaks on umbkaudu pooled tänastest ametitest kadunud. Eksperdid olid nõus, et automatiseerimine teeb ära paljud tänased sini- ja valgekrae tööd ning vabakutselised töötajad täidavad paljud ametikohad. Robotid ja muu automatiseerimine lühiajalises perspektiivis asendab töötajaid, aga tehnoloogia areng pikemas perspektiivis loob uusi majandusvõimalusi ja uusi töid. “Automatiseerimine küll vähendab töökohti, aga see ei vähenda tööd,” ütleb Moe.
 
Tuleviku töötajate suhtumine töösuhtesse on tänapäeva töötaja omast erinev, mis sunnib tööandjaid muutma seda, kuidas nad värbavad ja hoiavad oma töötajaid. Tudengite seas läbiviidud uuring näitas, et nad väärtustavad kõrgelt töö ja eraelu tasakaalu ning on huvitatud töötama kodus üks või kaks päeva nädalas. Tudengid ei soovi enam elada selleks, et töötada, vaid soovivad teenida nii, et nad saaksid elu nautida.
 
Samuti sunnivad demograafilised muutused tööandjaid ümber vaatama seda, kuidas nad tööd struktureerivad ja tasustavad. Paljud 50-60-ndatel sündinud töötajad tahavad töötada edasi peale pensioniea saabumist ning soovivad lühemaid tööpäevi või –nädalaid. “Erinevas vanuses inimesed väärtustavad erinevaid asju,” ütles Guy Berger, LinkedIn’i ökonomist.
 
Võrdsed võimalused
 
Ettevõtetel on erinevad motivatsioonid kujundada mitmekesist kollektiivi. Mõned usuvad, et mitmekesised meeskonnad on nutikamad ja loovamad, ütles Joelle Emerson, Stanfordi lektor ja Paradigm’i juht.
 
Teised jälle, eriti tehnoloogia ettevõtted usuvad, et nad on vastutavad tuleviku kujundamise eest ning seetõttu on lihtsalt vale jätta välja mingid ühiskonnagrupid.
 
Emersoni sõnul peaksid ettevõtted mõistma, et samad strateegiad, mis suurendavad mitmekesisust, kasvatavad mitmeid teisi positiivseid nähtusi. Näiteks kui inimesed tunnevad tööl kuuluvust, siis nende töö tulemused on märgatavalt paremad. Nad on vähem haiged või töölt eemal.
 
Esinejad tõid esile mitmeid initsiatiive, mis on loodud selleks, et kaasata erinevaid gruppe. Näiteks reacHire, mis koolitab ja toetab naisi tööturule tagasitulemisel ja Stanford’s Distinguished Careers Institute, mis toob 20-30 aastase töökogemusega inimesi aastaks ülikooli generatsioonidevaheliseks kogemuseks koos noortega õppima. On palju inimesi, kes ei ole vanuses 18-22, aga kes on ikkagi huvitatud, aktiivsed, energilised ja soovivad panustada, ütles instituudi direktor Kathryn Gillam.  
 
“Mitmekesisus on fakt, kaasamine on praktika, õiglus on eesmärk,” võttis kokku Dereca Blackmon, Stanfordi asedekaan.
 

Allikas: Stanford News

Veel artikleid:
Kuidas piirata tähelepanu häirivat tehnoloogiat?
​Halb töö võib tervisele negatiivsemalt mõjuda kui töötus