Stanfordi uuring näitab, et kui inimesi kohelda kui partnereid, kellega koos ülesannet lahendada, siis nende motivatsioon kasvab – isegi, kui nad töötavad iseseisvalt. Inimesed teevad paljusid asju iseseisvalt, aga mõtlevad seejuures ka teistele – teadlane teeb teadustööd uuest ravimeetodist ja ta ta teab, et paljud töötavad sama probleemiga; tudeng kirjutab esseed ja teab, et seda teevad ka kõik teised tudengid tema grupist. Kui inimene teab, et tema ja teised töötavad sama probleemi kallal, kas see tõstab motivatsiooni? „Töötamine teistega koos võimaldab luua tohutult sotsiaalset ja isiklikku kasu“, ütleb Gregory Walton, Stanfordi ülikooli psühholoogia abiprofessor. „Meie uuring leidis, et kui teised inimesed käitusid sinuga nagu töötaksite te koos ülesande kallal, mitte et töötate eraldi sama ülesannet lahendades, võib see anda silmapaistva mõju motivatsioonile.“ Sisemine motivatsioon Priyanka Carr ja Gregory Walton viisid läbi viis eksperimenti. Nad leidsid, et vihjed selle kohta, et töötate koos, kasvatasid sisemist motivatsiooni inimestel, kes töötasid tegelikult iseseisvalt. Sisemine motivatsioon tähendab seda, mida inimesed tahavad teha, mida nad naudivad ning mis tekitab sisemist rahulolu, mitte seda, mida nad ennast tegema sunnivad. Esiteks kohtusid eksperimendis osalejad väikestes gruppides. Seejärel läksid nad eraldi ruumidesse, et iseseisvalt kokku panna keeruline pusle. Osadele inimestele öeldi, et nad töötavad teistega koos ning eksperimendi ajal saavad või saadavad teistele vihje pusle kokkupanekuks. Hiljem saidki nad vihje, mis tuli justkui teiselt osalejalt. Need osalejad olid „psüholoogiliselt koos“ grupis. Inimestele, kes olid „psühholoogiliselt eraldi“ grupis, öeldi lihtsalt, et igaüks paneb pusle kokku ning neile ei räägitud midagi koos töötamisest. Vihje, mille nad said, tuli teadlastelt, mitte teistelt osalejatelt. Vihje sisu oli sama, mis „psühholoogiliselt koos“ grupil, aga see ei tulnud osaleja jaoks inimeselt, kes sama ülesandega tegutseb. Iga osaleja tegeles oma puslega ja ainus erinevus oli, et ühte gruppi koheldi, nagu töötaksid nad koos ja teist nii, et igaüks töötab eraldi sama ülesande kallal. Uuringu tulemused näitasid, et kui inimesi koheldi nagu nad töötaksid koos, siis:
Näitamaks, et pusle kokkupanek oli nende isiklike väärtuste ja identiteediga kooskõlas, olid 53% rohkem „psühholoogiliselt koos“ osalejaid nõus kordama sarnaseid ülesandeid nädala-paari pärast. „Tulemused näitavad, et lihtsalt tunne, et oled meeskonna liige, annab inimestele rohkem motivatsiooni uusi ülesandeid lahendada“, ütleb Walton. Veelgi enam, uuring näitab sisemise motivatsiooni kasvu – mitte kohusetunnet, konkurentsi või sundust teistega ühineda. Kommunikatsioon ja koostöö Walton toob esile, et uuring ei väida, et grupitöö oleks alati parem vahend motiveerimaks lapsi koolis või töötajaid tööl. Vahel võivad grupitööl olla ka negatiivsed tagajärjed. Näiteks, kui inimesed tunnevad kohustust teistega koostööd teha, kui neile tundub, et nende panust ei märgata või kui nende töö ja panus ei kuulu neile, võib grupitöö olla ebaefektiivne. „Meie uuring näitab, et on võimalik luua meeskonnatunne kui inimesed võtavad vastu keerulisi individuaalseid ülesandeid – tunne, et me oleme koos, võib kasvatada motivatsiooni“, ütleb ta. Carr lisab, et „on silmapaistev, et selleks pole vaja näha suurt vaeva või läbi viia muutusi, et sellist koostegemise tunnet luua. Väikesed vihjed, mis signaliseerivad inimestele, et nad on osa meeskonnast või suuremast ettevõtmisest, sütitavad motivatsiooni ja pingutuse. Tähelepanu sotsiaalsele kontekstile kui inimesed töötavad või õpivad võib motivatsiooni valla päästa“. Allikas: Stanford News Veel artikleid: 18 töötajate tunnustamise ideed Probleemne käitumine tööl - reageerida või mitte?
0 Comments
Leave a Reply. |