Rohkem õnne

Me harjume sellega, mis meil on ja võtame seda iseenesestmõistetavalt – nii oleme vähem õnnelikud. Uus uuring näitab, et on võimalik pikendada õnnelikkuse kogemusi ja seda ka tööl.
 
Üks inimloomuse halbu omadusi on, et me ei suuda püsida õnnelikuna pika aja jooksul. Ükskõik, kas oleme saanud ametikõrgenduse, uue olulise kliendi või mugava kontori, mõne aja jooksul tundub see kõik tavalisena.
Positiivne selle omaduse juures on, et samasugune protsess toimub ka siis, kui juhtunud on midagi negatiivset. Uuringud näitavad, et loteriivõitjad on oma tavalises emotsionaalses seisundis tagasi umbes aasta pärast võitu. Sama pika perioodi jooksul taastuvad emotsionaalselt ka õnnetuses või avariis jala kaotanud ja invaliidiks jäänud inimesed. Selline “programm” meie ajus toimib meie kasuks: kui me oleme liiga õnnelikud, siis puuduvad meil ambitsioonid ning kui liiga õnnetud, siis ei tõuseks me üldse voodist.
 
Viimasel ajal on psühholoogid uurinud viise, kuidas aeglustada harjumise protsessi ning pikendada õnnetunnet. Kui me ei harjuks positiivsega nii kiiresti, siis kestaks see kauem. Iga positiivne kogemus võtab aga harjumiseks aega. Seega, mida rohkem on rõõmustavaid kogemusi, seda pikemalt kestab üldine õnnetunne. Nii ongi jõutud järeldusele, et regulaarsed väikesed rõõmud hoiavad meid õnnelikumana kauem kui suured, aga harvad positiivsed sündmused. Nii on iganädalane mõneeurone lillekimp abikaasale või pruudile targem valik, kui kord või paar aastas sajaeurone bukett.
 
Kuidas seda teadmist kasutada organisatsioonis?
 
Selles valguses võib ümber vaadata nii mõnegi praktika organisatsioonis. Suure aastapäeva ürituse asemel on mõttekam korraldada mitmeid väiksemaid meeskondlikke ettevõtmisi näiteks kord kvartalis. On ettevõtteid, kus makstakse boonus aasta majandustulemuste pealt, ka siin võib olla parem strateegia maksta tulemustasu lühemate perioodide tagant.
 
Sagedaste positiivsete kogemuste teooria võib muuta ka töökeskkonna hüvede pakkumist töötajatele. Investeerides kvaliteetsesse espressomasinasse või täites kontori külmkapi igapäevaselt maitsvate snäkkidega võib edukalt ergutada töötajate igapäevast õnnetunnet. Kui rahalisi boonuseid vaadatakse, kui tasu tehtud töö eest, siis sellised hüved omavad psühholoogilist mõju ning näitavad töötajatele, et neist hoolitakse. 2012-l aastal Zürichi Ülikoolis läbi viidud eksperiment näitas, et tööl saadavad praktilised hüved on motiveerivamad kui samas väärtuses rahalised boonused.
 
Lisaks sagedasematele väikestele hüvedele on hea pakkuda ka valikut. Kui aasta-aastalt midagi ei uuene ega muutu, siis positiivne mõju väheneb.
 
Seega, suhteliselt väikeste pingutuse ja kulutustega võib luua märkimisväärse positiivse muutuse nii enda kui ka oma meeskonna meeleolus, hea tahe on seejuures kõige olulisem!
 
 
​
Allikas: Ron Friedman, PhD, raamatu The Best Place to Work: The Art and Science of Creating an Extraordinary Workplace” autor

Veel artikleid:
​Mida peaksid tähele panema oma viiendal tööaastal?
Mis põhjustab igavust töös?