Töödega venitamine võib tegelikult olla kasulik

Tööde jätmine viimasele minutile on halva mainega omadus, aga uuring näitab, et venitamine aitab sageli täita eesmärki. Eriti loovate valdkondade töötajate jaoks on venitamine osa protsessist. See aitab mõtetel selgineda ja keskenduda olulisemale. Samuti aitab see alateadvusel lahendusi leida.
 
Ajalugu toetab venitajaid
 
Frank Partnoy, kes on raamatu „Wait: The Art and Sciende of Delay“ autor, ütleb, et meie suhtumine venitamisse on muutunud alles viimase mõnesaja aastaga alates puritanismi mõjule pääsemisest. „Ajalooliselt ei vaadatud venitamisele kui halvale omadusele inimese juures. Vanad kreeklased ja roomlased hindasid venitamist kõrgelt. Kõige targemad juhid istusid ja mõtlesid ning ei teinud midagi, kui just ei olnud hädavajalik.“
 
Aktivne venitamine vs passiivne venitamine
 
Psühholoogid ütlevad, et on kahte sorti venitamist. Passiivne venitamine on nende asjade ignoreerimine, mida on vaja teha ning selle asemel diivanil istumine ja teleka vaatamine. Aktiivne venitamine on teadlikult ülesande või otsuse seisma panemine selleks, et seda põhjalikumalt kaaluda. Näiteks oma päevakavast teiste asjade ärategemine aitab hiljem keskenduda peamisele ülesandele. Selline teadlik venitamine on omal moel tõhus.
 
Oma alateadvuse vabaks laskmine
 
Aktiivse venitamise puhul saab sinu vaim koguda informatsiooni ja genereerida ideid ilma teadliku pingutuseta. See on loova töö puhul oluline. Näiteks paljud inimesed mõtlevad kõige paremini dušši all. Nad ei pea püüdmagi leida mingit lahendust, aga lõõgastus aitab alateadvusel tegutseda.
 
Keskendu olulisele
 
Kiirete otsuste tegemine võib panna hetkeks tundma ennast hästi, aga see ei võimalda prioriseerida, mis on sinu jaoks tähtis. Kui võtad endale aega, siis hakkab alateadvus välja sorteerima, mis on oluline ja mille võib kõrvale jätta. 
Tööülesande puhul võib venitamine olla ka märgiks, et sa ei ole oma tööst väga huvitatud ja innustunud. Sellisel juhul võiksid selle ülesande jätta kellelegi, kes seda hea meelega teeb.
Juhid tunnevad sageli kohustust venitamise vastu võidelda. Tegelikult on see aga oluline mentaalne protsess, mis võib viia parema töökvaliteedini. Selle asemel, et venitamisega võidelda, võiksime me rakendada seda enda kasuks.
 
 
Allikas: TINYpulse

Veel artikleid:
"Stress on alati halb" - 9 eksiarvamust stressist
4 teaduslikku soovitust, kuidas saavutada oma eesmärke