Indiviidi emotsionaalsest intelligentsusest on räägitud juba mitukümmend aastat. Tunnete olulisust on rõhutatud ja praktiline kogemuski on tõestanud, et pelgalt ratsionaalsusega meeskonnas hakkama ei saa. Vaja on emotsionaalset intelligentsust (EI) ehk siis võimet mõista, väljendada ja juhtida oma tundeid. Mis aga juhtub, kui erineva emotsionaalse intelligentsusega töötajad moodustavad meeskonna ning peavad igapäevaselt koostööd tegema? Mida juht peaks tegema, kui meeskonna kollektiivne EI on madalavõitu? Erinevad meeskonnad Emotsionaalse intelligentsuse tasemelt võib jagada meeskonnad kolme gruppi: kõrge emotsionaalse intelligentsusega, keskmise ja madalaga. Praktikas on loomulikult olukorrad kompleksemad, aga selline lihtsustatud lähenemine aitab paremini ideid leida. # Kõige lihtsam ehk kõrge emotsionaalse intelligentsusega meeskond Selline meeskond on harjunud väljendama ning käsitlema tundeid, mis grupis tekivad. Teemasid ei peideta vaiba alla, vaid kui meeskonnas millegi suhtes tunded tekivad, siis neid võetakse tõsiselt. Positiivset tundeenergiat lisatakse headest asjadest rääkimisega ning negatiivsete kogemuste puhul üritatakse ühiselt mõista, mis neid meeskonnas tekitab. Sellisel juhul on tähelepanu lahenduste leidmisel, kuidas tulevikus ebameeldivaid kogemusi vältida. Juht, proovi järgmist: Võid olla olukorraga väga rahul. Peamine soovitus on lihtne, jätka samas vaimus! Meeskond pannakse alati proovile, kui inimesed julgevad käsitleda teemasid, mis äratavad neis tundeid. Mida enam seda teha, seda kergemaks see liikmete jaoks läheb. # Keskmise emotsionaalse intelligentsusega meeskond Sellel meeskonnal on keeruline ühiselt käsitleda emotsionaalseid teemasid. Meeskonna toimimine on väga praktiline ja võimalikud pingetekitajad vaikitakse maha. Tiimi juhtimine võib olla aeg-ajalt raske, sest arutelud võivad tunduda vastumeelsed. Juht räägib palju ja töötajad kuulavad. Meeskond on “päris ok”, aga tundub, et midagi jääb puudu. Juht, proovi järgmist: Vajalik on aktiveerida liikmed ja rakendada meeskonna emotsionaalne energia ühiste eesmärkide saavutamiseks. Juhi tööks on suunata meeskondlikke arutelusid praktilistelt küsimustelt ka tundeid käsitletavatele teemadele. Võib proovida järgmist: 1. Positiivsete tunnete aktiveerimine
2. Negatiivsete tunnete käsitlemine
# Madala emotsionaalse intelligentsusega meeskond Sellise meeskonna liikmed on kinnised ja põhjuseid selleks võib olla mitu. Võib olla meeskonnas üks või mitu liiget, kes oma käitumisega on põhjustanud kolleegide ettevaatlikkuse ja umbusu. Meeskonna tegutsemisel on kahtlustuse õhkkond, mis pärsib ühist tegutsemist. Sageli on selliste meeskondade eelnevates kogemustes konflikte, mis on jäänud lahendamata. Võib ka olla, et meeskond lihtsalt pole üldse harjunud emotsioonidega seonduvaid teemasid käsitlema. Juht, proovi järgmist: Eesmärgiks on saada liikmed avanema, ühel või teisel moel. Lihtne reegel kõikide tundeid puudutavate teemade käsitlemiseks on: tunded ei võimalda teemasid ratsionaalselt käsitleda, seega esmalt on vaja tegeleda tunnetega. Praktikas toimib see nii, et inimene, kes on tunnete võimuses, saab hetke aega rahulikult järele mõelda. Juht või mõni teine tiimiliige peab olema võimeline talle sõnastama tema reaktsiooni, näiteks: “Ma märkan, et teema äratab sinus palju tundeid” või “Väljendasid oma arvamust väga jõuliselt. Selle tõttu muutusin ettevaatlikuks, mida järgmisena öelda, sest tundub, et see olukord on sind ärritanud”. Kui inimene tajub, et tema tundeid on tähele pandud, siis tema ratsionaalne mõtlemine aktiveerub taas ja meeskond saab võimaluse arutelu all olnud teemadega edasi minna. Meeskonna suhtlus moodustab oma süsteemi, milles teatud mustrid korduvad. Lõpuks ei ole küsimus enam ühes inimeses, vaid meeskonna suhtluses tervikuna. Ühe inimese käitumine aktiveerib teistes alati teatud tüüpi käitumist. See protsess muutub, kui keegi osapooltest hakkab käituma tavapärasest mustrist teisiti. Toimub muutus, mis õpetab kogu meeskonda toimima endisest tõhusamalt. Vastutustundlik täiskasvanulik käitumine Meeskonna arendamine tugineb sellele, et liikmed toimivad vastutustundlike täiskasvanutena, kellel on soov ja võime arendada meeskonna tegemistele lisaks ka iseennast ja oma tegevust. Juht, kes meeskonda arendab, näeb erinevaid tundeid võimaluste mitte ohuna. Vastutustundliku täiskasvanuliku käitumise juurde kuulub soov arendada positiivset grupiidentiteeti. Nii muutub meeskond veelgi võimekamaks. Praktikas kujundatakse positiivset grupiidentiteeti koostöös, kus:
Allikas: BoMentis Veel artikleid: Probleemne käitumine tööl - reageerida või mitte? Mida uuringud ütlevad edukate juhtide kohta?
0 Comments
Leave a Reply. |