Iga viies juht on toksiline

​Organisatsioonid värbavad ja edutavad sageli psühhopaate, nartsissiste, kiusajaid ja autokraate, kes pühenduvad ainult iseenda huvidele. Selliste juhtide pikaajaline mõju võib hävitada organisatsioone (ja ka riike). Paljud inimesed andestavad toksiliste juhtide käitumise, sest edu mõõdetakse ainult rahanumbrites või seetõttu, et nad loovad organisatsioonile teatava karismaatilise väljapaistva maine (n: Donald Trump).
 
Theo Veldsman Johannesburgi ülikoolist on hiljuti avaldanud uuringu, mis puudutab toksiliste juhtide suuremat mõjulepääsu ning tagajärgi organisatsioonides. Ta tõdeb, et ülemaailmselt on toksiliste juhtide osakaal kasvamas ja uuringud näitavad, et iga viies juht on toksiline.
 
Aastal 2010 USA Töökiusamise Instituudi poolt läbiviidav uuring näitas, et 35% USA töötajatest (ca 53,5 milj.) on otseselt kogenud töökiusamist ja lisaks 15% on seda ka tööl pealt näinud. 72% kiusajatest on juhid. Tartu ülikoolis läbiviidud uuringu kohaselt võib Eestis töökiusamist kogeda ca veerand töötajatest.
 
Toksilised juhid:
 

• õõnestavad töötajate väärikust, eneseusku ja mõju;
• jätavad organisatsiooni endast maha halvemas olukorras, kui see oli nende ametisse astudes;
• ähvardavad või karistavad neid, kes nendega ei nõustu või seavad juhi teod küsimuse alla;
• valetavad ja on ebasiirad;
• süüdistavad teisi oma vigades ja kritiseerivad teisi sageli;
• pidevalt otsivad ja vajavad kiitust;
• arvavad, et neil on rohkem õigusi ning et nad on erilised;
• ei oma empaatiavõimet ega kaastunnet;
• on ülitundlikud kriitikale ja püüavad selle eest kätte maksta.

 
Kuna toksilised juhid nõuavad lojaalsust, siis see tekitab töötajates hirmu millegi vastu eksida. Sellise demoraliseeriva keskkonnaga võib juht halvata kogu organisatsiooni.

Mida teha, et sellised juhid organisatsioonis võimule ei pääseks?
 
Tuleb ette võtta sammud, kuidas selliste inimeste pääsemist organisatsiooni vältida või nendega midagi ette võtta, kui nad seal juba on. Mõned soovitused:
 
1. Nõukogu, juhatus, personalijuhid ja kõik, kes vastutavad juhtide värbamise eest peaksid omaks võtma hea juhtimise põhimõtted, eriti mis puudutab ausust, kaastunnet ja tagasihoidlikkust.
 
2. Hinnata kandidaate psühhomeetriliste ja psühholoogiliste testide abiga, et välistada nartsissiste, psühhopaate ja äärmuslikke isiksusi.
 
3. Pikemad katseajad (minimaalselt 1 aasta) aitavad tagada, et karismaatilised aga manipuleerivad inimesed hakkaksid oma tõelist palet näitama.
 
4. Juhi töötulemuste hindamise protsessi võiks läbi viia sõltumatu osapool, mitte samad inimesed, kes on töötaja ka värvanud. Viimastel võib olla huvi näidata tulemusi positiivsemalt.
 
5. Tuleks luua turvaline protsess, et töötajad, kes on langenud toksilise juhi ohvriks või kes on destruktiivset käitumist kõrvalt näinud, saaksid sellest teada anda, ilma et peaksid kartma.
 
6. Peaks juurutama kultuuri, milles pikaajaline töötajate heaolu, sotsiaalne vastutus ja keskkonnasõbralikkus on sama tähtis kui finantstulemus.
 
Kuna toksiliste juhtide levik poliitikas, äris ja ühiskondlikes organisatsioonides on muutumas tõsiseks probleemiks, siis samme selle tõkestamiseks on vaja teha enne, kui veelgi enam inimesi saab kannatada.
 

Allikad: Psychology Today, faktid Eesti kohta novaator.err.ee

Veel artikleid:
​Mida uuringud ütlevad edukate juhtide kohta?
Ebaõiglus tööl võib kahjustada töötaja tervist