Hüppa õnnelikkuse rajale!

Stanford Medicine’s avaldatud intervjuus räägib Stanfordi ülikooli psühholoog ja raamatu “The Happiness Track” autor Emma Seppälä (PhD) milline on töö ja õnnelikkuse vaheline suhe ning kuidas arvukate teaduslike uuringute tulemusi oma ellu rakendada, et elada õnnelikumat ja täisväärtuslikumat elu.
 
Mis oli kõige üllatavam leid teie uuringutes õnnelikkusest ja edust?
 
Kui sa soovid olla tõeliselt õnnelik ja elada täisväärtuslikku elu, siis panusta teiste õnne. Loomulikult ei pea see tulema sinu enda arvelt. Lühidalt kokku võttes: hoolitse enda eest ja hoolitse ka teiste eest.
 
Mida sa soovitaksid inimesele, kes mõistab, et õnnetunne on eduks oluline, aga tal on raskusi selliste tegevuste praktiseerimisega, mis kasvataksid rahulolu ja õnnelikkust?
 
Mõned inimesed ei soovi enda õnnelikkusega tegeleda, sest nad arvavad, et see on isekas. Samas õnnelik olemine pole kindlasti isekas. Uuringud näitavad, et kui sa oled õnnelik, siis sinu õnnelikkuse mõju ulatub kolme suhteseose kauguseni. Nii et kui sina oled õnnelik, siis sinu sõbra elukaaslase ema on ka õnnelikum. Kui iseenda psühholoogilise heaolu eest hoolitsemine tundub isekas, siis tee seda nende heaks, kes sind ümbritsevad.
 
Mõtle inimestele, kelle sisenemine muudab ruumi justkui valgemaks. Nad mõjuvad meeleolu tõstvalt kõigile enda ümber. Kui oled nendega kokku puutunud, siis tunned ennast rõõmsamalt ja kergemalt. Sina suudad seda samuti.
 
Sinu raamat pakub praktilisi nõuandeid, kuidas teaduslike uuringute tulemusi oma ellu rakendada, et igapäevaselt rohkem õnnelik olla. Kuidas oled neid tehnikaid rakendanud oma ellu?
 
Raamatus “The Happiness Track” räägin palju sisemise kohanemisvõime arendamisest. Me ei saa kontrollida pingeid ja stressi, mis elu meile aeg-ajalt toob, aga ühe asja suhtes on meil alati sõnaõigus: meie meeleseisund ja kohanemisvõime stressitekitajatega kokku puutudes.
 
Kõige kiirem ja tõhusam viis rahulikuks jääda on hingamispraktikate abil. Olen töötanud mõnede kõige suuremat stressi kannatavate inimestega ühiskonnas: Iraagist ja Afganistanist naasnud trauma läbielanud veteranidega. Uuring, mille viisin nendega läbi hingamistehnikate kasutamisest näitas, et ainult ühe nädalaga saavutasime märkimisväärseid paranemisi stressi, ärevuse ja unetuse osas ning need tulemused püsisid veel ka üks aasta peale praktikat. Kasutan ise hingamisharjutusi iga päev ja leian, et need on väga tõhusad.
 
Samuti tuletan endale meelde olla iga päev tänulik – see on õnnelikkuse eeldus. Uuringud näitavad, et meil on kolm korda rohkem positiivseid kogemusi kui negatiivseid, aga ikkagi me kipume keskenduma just viimastele.
Püüan nii hästi kui võimalik teistele kasulik olla. Olen leidnud, et kõige parem emotsioon ning rahulolu tuleb tegevustest, mis aitavad või innustavad teisi ja seda kinnitavad ka uuringute tulemused.
 
Veel üks asi, mida ma praktiseerin, on endasse mõistvalt suhtumine. Paljud meist on iseendaga karmid, mina kaasaarvatud. Uuringud näitavad, et liiga nõudlik suhtumine iseendasse on seoses enesele vastutöötamisega. Kui suhtud endasse mõistvalt, siis see aitab sul õppida vigadest, raskustest üle saada ning see on seotud suurema õnnelikkuse ja paremate suhetega.
 
Mis sa arvad, kas inimene võib olla terve, ilma et oleks õnnelik?
 
See sõltub, kuidas õnnelikkust defineerida. Paljud inimesed otsivad õnne lühiajalistest meelelistest naudingutest nagu seks, toit, raha või edu. Need võivad tuua rõõmu, aga see on lühiajaline ja uuringud näitavad, et sellisel fookusel on seos kõrgemate põletikunäitajatega organismis.
 
Teine õnnelikkuse vorm on rõõm, mida saab eesmärgistatud elu elamisest ja mida iseloomustab headus ja kaasatundlikkus. Selline õnnelikkus on seotud madalate põletikunäitajatega organismis ning aitab vähendada stressi mõju tervisele.
 
Millist nõu annaksid sa lastevanematele, õpetajatele ja juhtidele, kes soovivad edendada kaasatundlikkust, õnnelikkust ja rahulolu nende elus, kes neid järgivad?
 
Paljud vanemad on peale raamatu lugemist minuga ühendust võtnud ja seda küsinud. Vanemad soovivad sageli, et nende lapsed õpiksid parimates koolides, aga nad näevad millist stressi see võib tekitada ja nad soovivad, et lapsed oleksid õnnelikud. See on ka põhjus, miks ma kirjutasin oma raamatu. Kui vaadata uuringuid, siis õnnelikkus tõstab tulemuslikkust, keskendumist, loovust, tähelepanu, mälu ja isegi karismat – kõik omadused, mida on eduks vaja.
 
Sama kehtib ka juhtide kohta. Kui nende töötajad on õnnelikumad, siis nende tulemused paranevad. Uuringud näitavad, et töötajad eelistavad töökohta, kus nad on õnnelikud sellele, kus neile makstakse kõrgemat palka. Tööheaolu on vähem mõjutatud materiaalsetest hüvedest kui positiivsetest sotsiaalsetest suhetest. Parim asi, mida juht või õpetaja saab teha, on kindlustada, et nad loovad positiivset kultuuri lahkete, toetavate ja kaasatundlike tegudega. See ei tähenda, et peab iseloomu kaotama või tagasisidest hoiduma, aga teha seda toetaval ja mõistval viisil. 


Veel artikleid:
​Miks inimesed lahkuvad oma unistuste töölt?
Õnnelikkust tasub harjutada