Alus pikale töövõimele luuakse juba karjääri alguses

Ühiskonnas on palju räägitud sellest, kui oluline on pikaajaline töövõime. Rahvastik kogu Euroopas vananeb ning oluline oleks, et töötajad tahaksid ja suudaksid tööturul aktiivsed olla võimalikult kaua. Sageli pööratakse tähelepanu sellele, kuidas pikendada töövõimet karjääri viimases etapis. Põhja-Soomes läbi viidud uuring aga toob välja, et alus pikale töövõimele luuakse juba karjääri esimeses pooles.
 
Tänapäeva töötajatel on uusi väljakutseid ja võimalusi, mida meie vanematel ei olnud – mitu karjääri, elukestev õpe, vahepealsed pausid töötuna jm. Kui inimene jaksab, siis ta ka jätkab töötamist vanemas eas – tema töövõime on hea. Seda aga omakorda mõjutab milline vahekord on tema tööelus positiivsetel ja negatiivsetel teguritel. Posiitiivsed tegurid (näiteks head kollegiaalsed suhted, juhi toetus, meeldiv töö jne) annavad inimesele ressurssi töös pikemalt aktiivne olla, negatiivsed (töökoormus, emotsionaalne pinge jne) aga kurnavad ning töövõime väheneb. Kui positiivseid tegureid on rohkem, kui negatiivseid, siis töövõime säilib kauem.
 
Põhja-Soomes viidi läbi kohort uuring, milles uuriti 1966 aastal sündinuid mehi ja naisi aastatel 1997-2012, nende vanuses 31-46. Uuringust selgus, et inimeste töövõime vähenes juba enne keskiga, enne 46-t eluaastat. Kõige enam mõjutasid töövõimet positiivselt hea tervis, tervislikud eluviisid, normaalkaal, positiivne suhtumine oma töösse, professionaalsed oskused ning töövõimet hoidev töökeskkond.
Huvitav tulemus oli, et kui naiste puhul ebatervislikud eluviisid nooruses veel ei mõjutanud negatiivselt töövõimet 46 aastaselt, siis meestel juba mõjutasid.
 
Vahemikus 31-46 eluaastat kahekordistus nii meestel kui naistel ülekaalus inimeste osakaal. Ülekaal 31 aastaselt oli tugevas seoses vähenenud töövõimega 46 aastaselt. Uuringust tuli ka välja, et nendel meestel, kes olid 14ks eluaastaks olnud purjus, oli 46 aastaselt kehvem töövõime, kui neil, kelle alkoholitarbimine nii noorelt ei alanud.
 
Hoolimata sellest, et teadmusmahuka töö osakaal kasvab, on ühiskonnas ikkagi palju füüsiliselt rasket tööd. Füüsilist tööd ei olnud kergendanud ka tehnoloogia areng, seega tööandjad peaksid tõsiselt analüüsima võimalusi füüsilise töökoormuse vähendamiseks. Raske füüsiline töö on negatiivse mõjuga töövõimele.
 
Psühhosotsiaalsetest teguritest enim positiivset mõju avaldas juhi toetus, õppimisvõimaluste loomine ja eriti just naistel ka mõjutamisvõimaluste olemasolu oma töös.
 
Seega, suhtudes vastutustundega oma töötajate töövõimesse võiksid tööandjad:

• hoolitseda füüsilise koormuse mõõdukuse eest (ka noortel meestel)
• pakkuda õppimisvõimalusi, et töötajatel oleks piisavalt oskusi oma töö kvaliteetseks tegemiseks
• pakkuda tuge otsese juhi poolt ning võimalust oma tööd mõjutada (valida sobivaid tööviise, teostamise aega jms)

 
Töötajatel endil on aga oluline hoolitseda oma tervise eest, eriti vältida ülekaalu ja vähest liikumist. Samuti ka otsida võimalusi töötada nii, et oleks võimalik oma tööst rõõmu tunda.
 
Uuring>> 

Veel artikleid:
6 liikumissoovitust tööpäevaks
4 hoiakut, mis aitavad parandada oma tööheaolu

---