Suur osa suhtlusest toimub tänapäeval sõnumitega. Kui midagi on vaja küsida või soovime lihtsalt kellegagi kontakti hoida, siis saadame sõnumi. Helistada tundub ebamugav ja aeganõudev. Kaugtöö on veelgi vähendanud igapäevaseid jutuajamisi kolleegide vahel, chatis saab kõik jutud aetud.
Positiivsed sotsiaalsed suhted aga kasvatavad meie heaolu. Hiljutine uuring kinnitab, et vestlusel on suhetele mõju, milleni sõnumid ei küündi. Uuringus pidid osalejad esmalt ette kujutama vestlust vana sõbraga, kellega pole kohtunud vähemalt kaks aastat. Nad pidid ette kujutama seda, kui imelikult või hästi nad ennast tunneksid, kui sõbrale kas helistaksid või e-kirja saadaksid. Nad pidid ka ütlema, millist suhtlemiskanalit nad eelistaksid kasutada. Seejärel jagati osalejad juhusliku valikuga kaheks grupiks, kellest üks pidi sõbrale helistama, teine aga kirjutama ning seejärel jagama oma kogemusi. Olgugi, et enamus inimesi ei oleks soovinud helistada, tundsid just nemad suuremat rõõmu suhtlusest, lähedust teise inimesega ning nad ei tundnud ennast enam ebamugavalt. Seda ka siis, kui nad eelnevalt oleksid eelistanud kirja saatmist. Me mõtleme, et on imelik teisele helistada, aga tegelikult see pole sugugi nii, arvab uuringu autor Amit Kumar. Uuringul oli ka teine osa, kus inimesed pidid rääkima inimesega, keda nad ei tunne. Nagu ka eelmises osas, pidid inimesed ette kujutama, kuidas nad ennast tunnevad ning kui head kontakti nad saavutaksid, kui nad kontakteeruvad võõra inimesega telefoni, video või sõnumi kaudu. Seejärel jagati nad võõraste inimestega paaridesse ning nad pidid läbi viima harjutuse, kus küsisid teineteiselt isiklikke küsimusi, nagu näiteks: „Milline oleks sinu jaoks täiuslik päev?“ ja „Mis on kõige piinlikum hetk sinu elus?“. Kuigi inimesed eeldasid, et hääl- või videokõnega tunnevad nad ennast ebamugavalt ega saavuta võõra inimesega head kontakti, siis nad eksisid. Teise inimese hääle kuulmine tekitas teisega palju lähedasema tunde kui sõnumite vahetamine ning ei olnud sellest ka sugugi ebamugavam. Ja kuigi tundub, et videokõne on häälkõnest parem, sest nii on võimalik üksteist ka näha, siis käesolevas uuringus hääl- ja videokõnes olulist erinevust ei olnud. Need eksperimendid näitavad, et inimese hääles on midagi, mis tekitab lähedust. Teadlased soovitavad, et oma heaolu nimel on oluline teha tarku valikuid, kuidas teistega suhelda. Me kipume inimestena alahindama kasu, mida me saame sellest, et võtame telefoni või teeme videokõne, sest esialgu tundub, et see võtab liiga palju aega ning tekitab ebamugavust. Seetõttu tasuks kindlasti ka kaugtöö puhul luua meeskonnaga regulaarseid ühiseid video- või häälvestlusi, kus inimesed saavad rääkida oma päevast, töödest ja niisama juttu ajada. Meeskonnas võiks olla ühine viis sellisteks vestlusteks. Kui ühed lülitavad video sisse ja teised mitte, siis see mõjub ebaturvaliselt ning vestlus ei tundu võrdne. Kindel on see, et heaolu tunned toredatest kontaktidest meeskonnakaaslastega aitavad pigem luua vestlused kui sõnumid.
0 Comments
Leave a Reply. |