Poliitikat peetakse üldiselt tabuteemaks koostööpartneritega õhtusöögi laua ääres või kolleegidega kontoris. Kuidas oleks arukas käituda, kui see teema siiski tõstatub? USAs on olnud ärev presidendivalimiste aasta ning vaidlused on läinud väga tuliseks. Viimase nädala sündmused Eestis on osad meist pannud õlgu kehitama, teisi rõõmustama ning kolmandaid vihastama. Seetõttu on asjakohane tuua välja soovitused, mida andis Glassdoor oma lugejatele ning millest ka meil on üht-teist teadmiseks võtta. 5 soovitust, mis aitavad rahumeelselt vestelda (või mitte vestelda) poliitikast 1. Leia kõigepealt ühisosa Dale Carnegie, tõhusa müügi ja suhtlemise ekspert, ei rääkinud küll poliitikast, kui soovitas oma õpilastel püüda vestluskaaslane kõigepealt „jah“ ütlema panna. Aga tema soovitus pädeb ka siinkohal. Oma raamatus „Kuidas võita sõpru ja mõjutada tuttavaid“ ütleb Carnegie, et iga vestlus tuleks alustada mingit sorti nõustumisega, ükskõik kui väikesega. Kui tekitad nõustumise hetke enne, kui räägid erimeelsusi tekitaval teemal, siis on teine avatum sinu arvamust kaaluma ning rohkem valmis aktsepteerima alternatiivset ettepanekut. Poliitikast rääkides ei pea täielikult nõustuma kellegi teise seisukohtadega. Tuleb vaid leida neutraalne teema või veendumus, millega mõlemad pooled saavad nõustuda - näiteks arstiabi järjekordade lühenemine. Kui olete jõudnud milleski ühele meelele, siis vestlus ei ole enam negatiivselt laetud ning teil on võimalus rahulikult arutada erinevate alternatiivide plusse ja miinuseid. 2. Pea meeles, et kõige atraktiivsem on positiivsus Sageli tahetakse teisi oma „usku“ pöörata. Nii me jagame postitusi, mis meie maailmavaatega sobivad, avaldame arvamust ning mõned teevad seda uskudes, et mida kõvem on volüüm ja maht, seda parem tulemus on. Kuid kas me oleme kunagi soovinud midagi osta vihaselt müüjalt? Kas me oleme küsinud nõu endaga puntras olevalt inimeselt? Ilmselt mitte. Sest teiste inimeste tajutava õnnelikkuse tase teeb meid nende ja nende ideede osas uudishimulikuks. Viha, frustratsioon, sarkasm panevad meid võib-olla ennast lühiajaliselt paremini tundma, aga see põhjustab vestluspartneris kaitsepositsiooni. Kui soovid rääkida poliitikast ning muuta kellegi arusaamu, siis kõigepealt käitu rahulikult ja positiivselt, sest see võimaldab pingevaba vestlust. 3. Kui sa ei suuda olla positiivne, siis ära vähemalt püüa kedagi sundida Kui sündmused poliitikas muudavad su liiga vihaseks et sellest kenasti rääkida, siis ära vähemalt sunni kedagi enda poliitilisi tõekspidamisi kaitsma. Esiteks, ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Igaüht võib võtta kogelema ettekavatsetud argumentide rünnak, nii et ära tee seda ka oma oponendiga. Teiseks, ükski vestlus, kus teise osapoole arvamust püütakse jõuga muuta, ei anna mingit tulemust. Dale Carnegie soovitus konfliktsetes dialoogides on siiani kõige toimivam: kui keegi nõustub sinuga seetõttu, et tunneb survet seda teha, siis see on ainult näiline. Selle asemel, et saavutada positiivne tulemus, oled rikkunud igasuguse hea tahte enda ja kolleegi vahel, mis teeb koostöö palju keerulisemaks. 4. Kui vaja, siis võitle, aga väljaspool tööd On mitmeid teemasid, mis inimesi vastandavad ja mille vastu tahetakse protesti avaldada. Kui tunned mõne teema suhtes kirglikkust, siis vii oma võitlus sinna, kus sellest kasu võib olla. Tõenäoliselt kolleegidest midagi ei sõltu. 5. Kui kahtled, siis jää neutraalseks Võib olla keeruline oma arvamust tagasi hoida (eriti, kui küsitakse), aga vahel on parimaks võimaluseks vastata neutraalselt ja viia uuesti tähelepanu tööülesannetele. Selline vastus ei ole passiivne või nõrk - tegelikult on see kõige tõhusam viis vähendada pingeid ja säilitada kommunikatsiooni. Poliitika on tundlik teema. Kui seada omavahelised suhted esikohale, siis on võimalik lahkhelidest välja tulla ilma püsivate kahjustusteta ning võib-olla isegi mõnda arvamust muuta. Veel artikleid: Uuring näitab, et koostöö tõstab märgatavalt motivatsiooni Kuidas toimub varjatud võimuvõitlus töökohal?
0 Comments
Leave a Reply. |