Tööl nutmine pole häbiasi

Me kõik teame, et oma tundeid kontrolli all hoida pole alati lihtne. Aga kuivõrd on lubatud oma kurbuse või frustratsiooni väljendamine tööl?
 
Ettevõtte Accountemps poolt läbiviidud uuring näitab, et 45% töötajatest tunnistab, et on tööl nutnud. Uuringus küsitleti enam kui 1000 kontoritöötajat ja enam kui 2200 suurettevõtte finantsjuhti.
 
44% finantsjuhtidest arvas, et nutmine on aktsepteeritav, kui see just ei ole igapäevane tegevus.
 
Töötajad on endaga karmimad kui juhid: 32% töötajatest ja 26% juhtidest vastasid, et nutmine tööl ei ole mingil juhul aktsepteeritav. Töötajatelt ja finantsjuhtidelt küsiti, kuidas mõjutab tööl nutmine nende reputatsiooni. Vastused jagunesid järgnevalt:

* Tulemused on ümardatud.
 
Lisaks selgus uuringust, et töötajad vanuses 55 ja vanemad arvavad enam, et nutmine ei kahjusta nende reputatsiooni (43%). Mida noorem on töötaja, seda vähem ta sellega nõustub: töötajad vanuses 35-54 olid sellega nõus 31%  ja vanuses 18-34 kõigest 25%.
 
52% töötajatest tunnistasid, et on tööl enesevalitsuse kaotanud. Nendest, kes tunnistasid viha väljaelamist tööl, ütlesid 65%, et nende viha oli suunatud kolleegi ning 37% juhi vastu.
 
“Me kõik oleme inimesed ja vahel saavad emotsioonid jagu ka parimatest,” ütles Accountempsi tegevjuht Michael Steinitz. “Probleeme töökohal ei saa vältida, aga kuidas me nendega tegeleme ja edasi liigume, näitab meie professionaalsust, vastupidavust ja emotsionaalset intelligentsust.” Ta lisab, et mõtlemine enne tegutsemist ei aita kaasa ainult professionaalsele mainele, aga näitab ka seda, et arvestatakse kolleegidega. Sagedased emotsionaalsed väljaelamised võivad häirida kolleege ning rikkuda töösuhteid.
 
Järgnevalt viis stsenaariumit, mis võivad proovile panna ka kõige rahulikumad meist, ning kuidas sellistel juhtudel käituda:
 
1. Liiga domineeriv juht – Sinu juht hoiab sul pidevalt silma peal ning annab vähe vabadust su töös. See võib tekitada stressi ning vähendada töömoraali ning tulemuslikkust. Selle asemel, et vihastada, lepi kokku vestlus juhiga, et arutada viise, kuidas saaksid pälvida usaldust ning saada suuremat iseseisvust. 

2. Liiga võitlushimuline töökaaslane – Sina ja su kolleeg vaidlete pidevalt probleemide üle. Püüa näha kolleegi vaatenurka. Teise arvamuse arvesse võtmine võib aidata leida lahendust kiiremini. 

3. Süütu eksimus – Nii pea, kui vajutasid “saada” nuppu e-kirjas, mõistsid, et olid teinud vea. Selle asemel, et valjult kiruda ja teisi häirida, jää rahulikuks ning tegele olukorraga. Vabanda ja korrigeeri eksimus. 

4. Isiklik hädaolukord – Isiklikud probleemid peres või tervisega võivad mingil hetkel tööelu mõjutada. Mõtle, kas saaksid rääkida juhiga ning paluda paindlikkust või puhkust. Probleemi tunnistamine võib olla nii sinu kui ka tööandja jaoks parem variant. 

5. Talumatu töökoormus – Liiga paljude ülesannetega tegelemine võib viia läbipõlemiseni. Selle asemel, et uute kohustuste peale endast välja minna, püüa prioriseerida ning delegeerida ülesandeid kolleegidele või praktikantidele. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb teha vajalikke muutusi tööelus. 
 


Allikas: Accountemps

Veel artikleid:
Iga muutus tekitab emotsioone
Stress kimbutab? Räägi endaga kolmandas isikus.