Kui valida alati mugavam tegutsemisviis, siis muutusi reeglina ei toimu. See pädeb ka omavahelise suhtlemise kohta töökohal. Kui soovite muutust, siis tuleks julgeda muuta oma käitumist. See aga ei ole alati lihtne või mugav. Omavaheline kommunikatsioon on mitmetahuline. Sageli mõeldakse sellest nii, et ütled kolleegile midagi ning tema siis ühel või teisel moel reageerib sellele - näiteks vastab küsimusele. Vahel kestab see olukord 10 sekundit, vahel terve tööpäeva, aga suures plaanis on olukord sama. Lihtne? Nii see siiski pole. Koostoimimine ja kommunikatsioon toimib paljudel tasanditel. Selles ei pea olema isegi mitte otsene osapool, piisab kui ollakse kohal ja teadlik vestlusest, mis teiste inimeste vahel toimub. Ka vaikimine on väga mõjuv sõnum. Otsus vestluses osaleda on sõnum. Otsus kohvilauas rääkida sellest, mida pealt kuulsin, on sõnum. Meil kõigil võivad olla väga erinevad käsitlused sellest, mida pidada sobivaks käitumiseks teiste suhtes. Vahel tuleb võtta hetk ning sellele mõelda, eriti kui keegi käitub teistega ebasobivalt. Võtame täiesti hüpoteetilise olukorra, kus üks kolleeg käitub teise suhtes ebakorrektselt. Olen ise samas ruumis ja mul on seejuures kolm valikut ning seega ka võimalus kolmel moel olukorda mõjutada: 1. Ma ei sekku ega puutu teemasse. Näpin telefoni ja teen, nagu ei paneks tähele. Minu sõnum: Luban halba käitumist ja julgustan nii käituma, sest oma passiivsusega annan selleks loa. 2. Ma ei sekku, aga räägin hiljem (ja värvikamalt) kolmandatele osapooltele, mis juhtus. Minu sõnum: Sama kui eelmisel, aga lisaks panen liikuma ka üht või teist osapoolt laimava kuulujutu. 3. Sekkun. Teen halvasti käituvale kolleegile märkuse ja palun tal oma käitumist muuta. Minu sõnum: Ma ei kiida su käitumist heaks, lõpeta. Kui olukord niimoodi tükkideks võtta, siis on üpris selge, et viimane variant on ainus mõistlik tegutsemisviis. Miks aga paljud nii ei käitu? On palju mugavam põhjendada endale, et “see pole minu asi”. Ja samaaegselt anda halvasti käitujale luba niimoodi toimida. Halva käitumisega sai ta oma tahtmise läbi või vähemalt oma halba tuju maandada. Sellel ei olnud tema jaoks ühtegi negatiivset tagajärge. Miks peaks ta järgmine kord teisiti käituma? See ju töötab. On ütlus: “mugavustsoon on kaunis koht, aga seal ei kasva midagi.” Kui on soov midagi muuta, siis reeglina tuleb selle heaks midagi teha. See ei ole lihtne ja mugav, aga see on seda väärt. Allikas: ttk.fi Veel artikleid: Kui saaksid maailma paremaks muuta ainult 8 sekundiga, kas teeksid seda? Kas ebaviisakus on nakkav?
0 Comments
Leave a Reply. |