|
On mitmeid viise, kuidas stressirohkel ajal saavutada kontrolli oma emotsioonide üle – alates meditatsioonist kuni füüsilise treeninguni. Aga uued uuringud näitavad, et selleks võib olla ka lihtsam viis. Teadlaste meeskonnad Michigan State University’st ja University of Michigan’st uurisid iseendaga kolmandas isikus rääkimise neuropsühholoogilisi mõjusid emotsioonide juhtimisele. Teadlaste hüpotees oli, et rääkimine iseendaga samal viisil kui teistega pakub vajaliku psühholoogilise distantsi ning võib aidata juhtida oma emotsioone. Selle hüpoteesi testimiseks viidi läbi kaks neuroteaduslikku eksperimenti. Esimeses katses paluti uuritavatel vaadata emotsionaalselt häirivaid ning neutraalseid pilte kahel viisil. Pilte vaadates pidid uuritavad esiteks küsima endalt “Mida ma hetkel tunnen?” ning teises etapis formuleerima küsimuse: “Mida /enda nimi/ praegu tunneb?” Osalejate aju monitooriti elektroentsefalograafiga. Iseendaga kolmandas isikus rääkimine vähendas osalejate ajutegevuse aktiivsust nendes aju piirkondades, mis on seotud tunnete reguleerimisega ja seda praktiliselt koheselt – juba ühe sekundi jooksul. Teises eksperimendis pidid osalejad meenutama emotsionaalselt stressirohket kogemust minevikust nii mina-vormis kui ka kolmandas isikus rääkides. Seekord monitooriti nende aju MRT seadmega. Teine katse näitas kolmandas isikus rääkides aktiivsuse vähenemist selles aju piirkonnas, mis tegeleb valulike emotsionaalsete mälestuste töötlemisega. Niisiis võib iseendaga kolmandas isikus rääkimine olla lihtne ning kognitiivselt vähenõudev meetod negatiivsete tunnete vähendamiseks siis, kui nad on laes. Kui nende eksperimentide tulemused leiavad kinnitust ka edaspidistes uuringutes, siis võib sellest saada uusi teadmisi, kuidas aidata inimesi oma emotsioone kontrollida igapäevases elus, arvavad teadlased. Allikas: Medical News Today Veel artikleid: Visualiseerimine aitab üle saada takistustest Kuidas üle saada professionaalsest traumast?
2 Comments
|
RSS Feed