Uus uuring näitab, et parim viis karjääri edendamiseks on mõista organisatsiooni kultuuri, aga mitte muutuda selle orjaks. Kui oled mõelnud, et kas tööl oleks parem sobituda või silma paista, et paremini karjääriredelil edasi liikuda, siis uus uuring näitab, et hea on teha natuke mõlemat. Uuring nimetusega “Fitting in or Standing Out? The Tradeoffs of Structural ja Cultural Embeddedness” analüüsib suhet edu ja töötaja käitumise vahel - kas edu sõltub sellest, et töötaja muudab oma käitumist vastavalt ettevõtte kultuurile või mitte. Et välja selgitada seda, mil määral on püüd sobituda eduga seotud, lõid teadlased algoritmi, mille abil analüüsisid viie aasta jooksul 601 tehnoloogia ettevõtte töötaja enam kui 10 miljonit e-kirja. Seejärel võrdlesid nad andmeid sellega, kes on saanud ametikõrgendust, kes lahkus töölt ja kes vallandati. Teadlased uurisid, kas inimene kasutas e-kirjades sama keelt ja suhtlusstiili kui nende kolleegid ning see näitas, kas nad sobitusid või eristusid. Näiteks analüüsisid teadlased seda, kuidas kolleegid rääkisid isiklikest asjadest või kas nad kasutasid vandesõnu. “Inimesed, kes kultuuriga sobitusid, õppisid mõistma ja kasutama keelelisi norme, mida kasutasid ka kolleegid,” ütles üks uuringu läbiviinud Stanford Graduate School of Business professor Amir Goldberg. Teadlased järeldasid, et töötajaid võib iseloomustada selle järgi, kuidas nad on seotud kultuuriliselt ning struktuurselt erinevate võrgustike ja gruppidega organisatsioonis. Selle põhjal nimetasid teadlased neli arhetüüpi:
Kuna tegu oli tehnoloogia ettevõtte töötajatega, siis oli lihtne näha, kes tuli välja uute ideedega ning kellel oli ligipääs olulisele infole. Mitteseotud töötajad võisid paista silma ja neil võis olla uudseid ideid, aga grupiga mittesobitumise tõttu neid ideid ei usaldatud või ei pööratud neile tähelepanu. Kahekordselt seotud töötajad, kes sobitusid kultuuriga ja kuulusid gruppi, kogesid raskusi oma uute ideede väljapakkumisel. Teadlased leidsid ka, et selle grupi töötajad vallandati kolm korda suurema tõenäosusega, kui integreeritud dissidentide grupi töötajaid. Põhjuseks see, et olles koopiaks teistele töötajatele, ei too nad midagi uut lauale. Kõige tõenäolisemalt olid edukamad assimileerunud vahendajad ja integreeritud dissidendid. “Assimileerunud vahendaja on inimene, kellel on igal pool sõpru – turundus-, klienditeenindus- ja arendusosakonnas,” ütleb Goldberg. “Ta on ühenduses üle terve organisatsiooni, aga päriselt ei kuulu ühtegi gruppi.” Ta sobitub kultuuriliselt, rääkides ja riietudes teistega sarnaselt. Integreeritud dissidendid tunnevad aga jälle turvalisust ja vastastikkust seotust, mis tuleneb kuulumisest gruppi, kuigi nad ei ole täielikult kohandunud organisatsiooni kultuuriga. Arhetüüp, kes kõige tõenäolisemalt oma töö kaotab, on mittesoetud töötaja, kes ei kuulu ühtegi gruppi ega sobitu ka kultuuriliselt. “Mõtle üritusele, kus selline tüüp üritab sinuga ühist jututeemat leida, aga vestlus on väga piinlik,” toob Goldberg näite. Et paremini karjääris edasi liikuda, oleks vajalik leida oma viis: Kas hoida oma kohta grupis ja paista silma omapärase käitumisega või suhelda kõigiga organisatsioonis, kuulumata kindlasse gruppi, sobitudes samal ajal kultuuriliselt. Allikas: Stanford Business Veel artikleid: Kuidas üle saada professionaalsest traumast? 6 põhilist tegutsemisviisi: Milline oled sina ja miks on seda oluline teada?
0 Comments
Leave a Reply. |