Olulised küsimused tööaja planeerimisest

Võimalus mõjutada oma tööaega on üks tähtsatest tööheaolu toetavatest teguritest.
 
Hästi planeeritud tööaeg ja adekvaatselt hinnatud ajakulu aitavad hoida tasakaalu töö ja eraelu vahel ning parandavad tööheaolu. Seevastu ülekoormus koos öiste vahetustega kasvatavad mitmeid töötervise ja –turvalisuse riske. 
 
Mida tasuks tööaja planeerimisel arvestada?
 
Lisaks töö eesmärgipärasele teostamisele ja oskustele tuleks tööaja planeerimisel arvestada ka töötaja enda soovide ja vajadustega.
 
Miks on oluline, et saaks oma tööaega mõjutada?
 
Võimalus mõjutada oma tööd ja tööaega on üks olulisemaid töörahulolu ja tööheaolu mõjutavaid tegureid – olulisem näiteks kui töömaht.
 
Tööaega võib määratleda töö ja muu elu kokkusobitamiseks ning selleks, et jaksaks võimalikult hästi tööd teha. Inimesed on loomupäraselt väga erinevad, näiteks hommikuinimesed soovivad tööpäeva alustada varem kui õhtuinimesed ja saavad sel ajal rohkem tehtud.
 
Võimalus oma tööaega mõjutada on seotud vähemate haiguspäevadega ja väiksema töövõimetuspuhkuse riskiga. Mõjutamisvõimalused ennustavad tervisest paremini seda, kas tööelu jätkub ka peale pensioniea saabumist.
 
Milline tööaja planeerimine toetab ettevõtte tootlikkust?
 
Tootlikkuse seisukohast on oluline, et tööaja otsuseid saaks teha ühiselt. Planeerimisel tuleks siis arvesse võtta nii töötajate kui ka tootmise vajadused. Nii loob meeskond positiivset energiat ja koostööd ning ennetatakse motivatsiooni ja tööheaolu halvenemisest tulenevaid kulusid. Tööaegu tuleks planeerida nii, et see toetaks tervist ja töövõimet.
 
Milliseid halbu tagajärgi võib olla pingelisel töögraafikul?
 
Väga pikk tööpäev või -vahetus  tõstab näiteks insuldi ja psüühiliste häirete riski.
 
Kas töötajate poolt eelistatud tööaja korraldus on alati ka tervise seisukohalt parim?
 
Alati ei ole. Mõned töötajad on näiteks valmis lühendama taastumiseks vajaminevat aega, et saaks võimalikult pikad vabad päevad. Samas piisav taastumisaeg – 11 tundi ja enam eelnevast vahetusest – on isegi olulisem kui töövahetuse pikkus.
 
Kuidas tööaja planeerimisel võtta arvesse töö sesoonsust?
 
Nn tööaja pank võib olla siin heaks lahenduseks. Selle idee on, et ületöö korvatakse vaba ajaga, mille kasutamise üle võib töötaja ise otsustada. Tööaja panka kogutakse tunde siis, kui tipp-hooaja jooksul tehakse ületööd ning saldo väheneb, kui madala sesooni ajal on rohkem vaba aega. Rahaliselt selles pangas ei arveldata. Tööaja panga risk on, et ajutiselt võib kasvada töö maht ja koormus väga suureks.
 
Milline tööaeg toetab jaksu kontoritöös?
 
Tööheaolu toetavad näiteks võimalused oma tööaega mõjutada, teha kaugtööd ning tööde grupeerimine, et mitte liiga pikalt järjest töötada.
 
Millised vead on levinud tööaja planeerimisel?
 
Üsna levinud ja tõsine viga on, et ei planeerita piisavalt personali ja näiteks haiguspäevade ajal peavad töötajad tulema tööle asendama kolleege väljaspool oma vahetust.
 
Selle tulemusena tekib ülekoormus ja haigestumised võivad veelgi sageneda. Selline tsükkel nõrgendab nii töö tootlikkust kui ka tööheaolu.
 
 
Allikas: ttl.fi

Veel artikleid:
Multitasking ei anna häid tulemusi, ütlevad teadlased
Kuidas paindlik töö organisatsioonis õnnestuks?