Millised on peamised murekohad personalijuhtimises 2018-l aastal?

Suurbritannia personalijuhtimise ja -arenduse ühendus CIPD viis personalijuhtide seas läbi uuringu, milles küsitleti nende suurimaid muresid 2018-l aastal. Eestis meile teadaolevalt sellist uuringut läbi pole viidud, aga kuna teemad on olulised ka meie personalijuhtimises, siis teeme sellest väikese ülevaate.
 

#1 Isikuandmete kaitse regulatsioon – 48% vastanutest pidas seda kõige murettekitavamaks aastal 2018
 
Käesoleva aasta maist hakkab kehtima uus isikuandmete kaitse üldmäärus. Uued reeglid toovad kaasa olulisi muutusi protsessides ja kultuuris, kuidas organisatsioonides isikuandmeid käsitletakse ning ette on nähtud ranged trahvid, kui seaduse vastu eksitakse. Personaliosakonnal on võtmeroll uute reeglite juurutamisel.
Kuna isikuandmete kaitse on väga tehniline teema ning selle rikkumised võivad kalliks maksma minna nii rahaliselt kui ka maine osas, siis on mõistlik teemaga põhjalikult tegeleda ning vajadusel professionaalset abi küsida. On samuti oluline, et uued reeglid oleksid korralikult selgitatud ka töötajatele, et nad mõistaksid oma uusi kohustusi ning tagajärgi, kui nad neid ei järgi.
 
Uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest saab lugeda siit. 

 
#2 Töötajate heaolu ja vaimne tervis – 30% vastanutest pidas seda kõige murettekitavamaks
 
Iga töötaja peaks tundma, et nad võivad tööl olla nemad ise ning töökoht on turvaline ja toetav keskkond. Töö peaks andma enamat kui täitma meie finantsilised baasvajadused ning panuse majanduskasvu. See peaks ka parandama meie elukvaliteeti andes meie tegevusele mõtte ja eesmärgi ning seeläbi kasvatama meie üldist heaolu.
 
Töötajate heaolu arendamine võib olla ka peamiseks töötajate seotuse ja tootlikkuse tekitajaks ning on tõestatud, et töötajate heaolu programmid omavad positiivset mõju organisatsiooni tulemuslikkuse näitajatele.
 
Vaimse tervise teemadega seondub palju stigmasid, seda eriti töökohtadel. Kasvav teadlikkus vaimse tervise teemadest töökollektiivides aitab murda vaikimist ja luua avatumat ja kaasavamat kultuuri.
 
Juhte peab koolitama nii, et nad tunneksid ennast kindla ja kompetentsena, et rääkida töötajatega nende vaimsest tervisest ning suunata neid vajadusel spetsialisti poole. Personalijuhid peavad kindlustama, et töötajad teaksid, millist abi organisatsioon saab pakkuda isegi siis, kui nad ei soovi rääkida probleemidest oma otsese juhiga.
 
Tööheaolu mõjutavatest teguritest saab lugeda siit.
Vaimse tervise kohta siit.
 

#3 Tasustamine ja palk – 13% vastanutest nimetas seda peamiseks mureks
 
Pole kahtlust, et töötasu on oluline töötajate leidmise, hoidmise ja pühendumuse tegur ning organisatsioonide jaoks on mitmeid võimalusi, kuidas töötajate tulemusi tunnustada lisaks palgatõusule. Igal variandil on oma võimalused ja riskid ning sobiv tasupakett peaks olema koostatud vastavalt ettevõtte ja töötajate vajadustele ning peegeldama organisatsiooni eesmärke ja tulemusi.
 
Organisatsioonid peaksid hindama oma tippjuhtide palgataset ning kindlustama, et see ei oleks üleliigselt kõrge. CIPD uuringud on leidnud, et selline tippjuhtide palgatase avaldab märgatavat negatiivset mõju töötajate motivatsioonile ja pühendumusele. Selleks, et kindlustada, et tootlikkus ei kannataks, peaks tippjuhtide palgatase olema mõistetavam ning selgemalt kooskõlas nii organisatsiooni finants- kui muude tulemustega.
 
CIPD pakub ka infomaterjali tippjuhtide tasupaketti koostamiseks.
 
Eesti osas võib täiendada, et meie töötajate jaoks tekib küsimusi seoses tulumaksu seaduse muutustega ja personalitöötajad on töötajate jaoks esmased infoallikad, kellelt küsida nõu mõjude kohta oma palgale. Maksuamet on selle kohta teinud ka ülevaatliku video. 
 

#4 Sooline palgalõhe – 5% vastanutest nimetas seda peamiseks mureks
 
Selle teema olulisus tuleneb Suurbritannia uuringus peamiselt sellest, et üle 250 töötajaga ettevõtted peavad seal esitama käesoleva aasta aprilliks raporti, milles on näidatud meeste ja naiste töötasud erinevate mõõdikute läbi.
 
Eurostati andmetel on aga Eesti viimastel aastatel Euroopa kõige suurema soolise palgalõhega riik ja meil teenivad mehed märkimisväärselt kõrgemat palka. Kahjuks ei ole nende aastatega aga midagi oluliselt paremaks läinud.
 

#5 Seksuaalne ahistamine – 4% vastanutest nimetas seda peamiseks mureks
 
Viimaste kuude avalikkusesse tulnud juhtumite valguses oleme näinud, et mitte kõiki ei kohelda tööl austusega ja väärikalt. Selliste probleemide lahendamine on igaühe vastutus organisatsioonis – alates juhtidest, kes peavad kujundama turvalise ja kaasava kultuuri ja personalitöötajatest, kellel peab olema kindlust tegeleda ebasobiva käitumisega ning pakkuda töötajatele kindlustunnet, et neid kuulatakse ning nende murega tegeletakse.
 
Personalitöötajad peavad selgitama, milline on organisatsiooni poliitika kiusamise ja ahistamise osas ning juhendama töötajaid, kui nad vajavad abi. Peab olema paigas kindel protsess kindlustamaks, et iga juhtum käsitletaks kiiresti ja tõsiselt ning proportsionaalselt juhtumi kaalukusega. Tuleb olla õiglane nii kaebuse esitaja kui süüdistatava osas.
 
Töökiusamise kohta saab täpsemalt lugeda siit. 
 
Võib eeldada, et kui küsitlus oleks toimunud Eesti personalitöötajate seas, siis oleks mõned kõige murettekitavamad teemad olnud teistsugused. Töökäte puudus on paljude Eesti tööandjate suur murekoht, seda olulisem on töötajate hoidmine ettevõttes. Töötajad ei lahku kergekäeliselt, kui organisatsioonis on hea töötada. Seega soovitame panustada tööheaolu arendamisse!
 
 
Hea personalitöötaja - vasta, millist valdkonda hindad Sina kõige keerulisemaks käesoleval aastal! Võid lisada ka kommentaari postitusele.

bike trails

Veel artikleid:
​Kolm viisi, kuidas juurutada tänamise kultuuri organisatsioonis
Kuidas kollektiivis välja juurida töökiusamine ja vastutustundetu käitumine