Organisatsioonikäitumise professor Kevin Daniels on teinud ülevaate viimastest uuringutest töötuse ja töö mõjudest inimeste heaolule. Analüüs käsitleb töökaotuse, töökoha vahetuse ja töö leidmise mõju meie heaolule. Tundub, et meie suhe tööga on lihtne - me peame millestki elama ja seetõttu on vaja tööd teha – aga tegelikkuses tähendab töö enamat kui pelgalt sissetulekut. Samuti tähendab see, et töötuks jäämine või töö leidmine mõjutab meid tugevasti. Ning mitte ainult meid kui indiviide, vaid ka meie perekondi ja kogukondi. Töötus kahjustab heaolu sõltumata vanusest, soost, haridustasemest või elukohast. Pikem töötuse periood mõjub halvemini kui lühem ning puudub tõendus selle kohta, et heaolu võiks töötuse ajal paraneda, st et heaolu paraneb, kuna inimene harjub töötusega ning õpib sellega toime tulema. Saksamaal läbiviidud 15-aastase uuringu käigus, milles osales üle 24 000 inimese, selgus, et peale töötuks jäämist langeb heaolu järsult. Uue töö leidmise järel heaolu taas tõuseb, aga mitte täiesti töötuks jäämisele eelnenud tasemele. Samuti inimesed, kellel juba oli eelnev kogemus töökaotusega, reageerisid sama negatiivselt ka uuele töötuks jäämisele. Teadlased järeldasid, et olgugi et keskmine rahulolu eluga on inimestel elu jooksul suhteliselt stabiilne, siis elusündmused, nagu näiteks töökaotus, võivad avaldada pikaajalist mõju heaolule. Halvemini mõjutab töötus noori ning kui see kestab pikemat aega, siis see võib mõjutada heaolu kogu elu jooksul. Austraalias, Kanadas, Šveitsis ja Suurbritannias läbiviidud uuringu kohaselt võib öelda ka, et töö leidmine peale töötust omab tugevamat positiivset mõju just meeste heaolule. Samas aga kui uus töö on madalama palgaga, vähem prestiižne või väiksema autonoomiaga, siis heaolu tõus on märgatavalt väiksem. Samuti kui täiskohaga töölt minnakse teiste töövormide peale (näiteks tähtajaline töö), siis see vähendab heaolu. Töötus ei kahjusta ainult selle inimese heaolu, kes töö kaotas, vaid ka nende pereliikmete, eriti naiste oma. Huvitaval kombel elamine piirkonnas, kus on kõrge töötus, võib kergendada selle negatiivset mõju indiviidile. See võib tuleneda asjaolust, et töötus põhjustab sellises kohas vähem häbitunnet. Sellegipoolest võrdluses töökohta omavate inimestega on töötute heaolu madalam. Uuring näitab ka, et kõige kõrgem on heaolu neil, kes lõpetavad kooli ja asuvad tööle, aga nad on tundlikud tööelu kvaliteedi suhtes. Näiteks erialasele tööle läinud noorte heaolu on kõrgem kui neil, kes veel õpivad või on läinud mitte-erialasele tööle. Samas aga nende noorte heaolu, kellel oli töö, aga polnud sellega rahul, on veelgi madalam kui töötutel. Riigi tasandil peaks tegelema mitte ainult töötuse määra, vaid ka töötusest tingitud negatiivsete mõjude vähendamisega töötajatele ning nende pereliikmetele. Seda eriti pikaajalisi töötuid ning noori silmas pidades. Luua tuleks tööturule sisenemiseks sobilikke töökohti, kus on huvitav töö ja võimalik omandada oskusi ning arendada karjääri. Praktikaprogrammid omavad siin suurt rolli. Veel artikleid: Halb juht on tervisele sama kahjulik kui passiivne suitsetamine Uue aja töös on teistsugused riskid
0 Comments
Leave a Reply. |